Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
10. rida:
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas '''liigilist mitmekesisust'''. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse [[troopilised laialehised metsad|troopilisi laialehiseid metsi]], [[korallriff]]e, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001<ref name="biodiv"> Levin, S. A. (toim). (2001). ''Encyclopedia of Biodiversity''. Academic Press, San Diego, CA</ref>). Eesti kõige liigirikkam taimekooslus on [[Laelatu puisniit]].<ref>http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel359_347.html</ref>
Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel [[Robert H. Whittaker]]i loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab [[alfamitmekesisus|alfa]](α)-, [[beetamitmekesisus|beeta]](β)-, [[gammamitmekesisus|gamma]](γ)-, [[deltamitmekesisus|delta]]
1992. aastal allkirjastati [[Rio de Janeiro]]s [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon|rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks]], mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas [[loodus]]es kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse [[ühiskond|ühiskonnas]], mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Eesti ratifitseeris [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]i [[1994]]. aastal.<ref>[http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/text Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst]</ref>
| |||