Kastisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Kastisüsteem on üks [[seisuslik ühiskond|seisusliku ühiskonna]] näiteid. [[Seisus]] on laiem mõiste kui kast ning kõik seisuslikud ühiskonnad ei ole nii jäigad ja sotsiaalset mobiilsust välistavad kui kastiühiskond, kus kastireeglite rikkumine (näiteks [[suguline vahekord]] teise kasti kuuluva inimesega) võis olla karistatav ühtaegu nii usuliselt kui ka juriidiliselt (kriminaalkorras). Kast erineb ka [[ühiskonnaklass]]ist, mis küll pärsib [[sotsiaalne mobiilsus|sotsiaalset mobiilsust]], kuid ei pruugi seda indiviidi jaoks siiski välistada - nii näiteks võisid enamikus Euroopa ühiskondades jõuka oskustöölise või talupoja järeltulijatest saada linnakodanikud ning kaupmehed pälvida teenete eest [[Aadliseisus|aadliseisuse]]. Ühiskonnaklasside määratlus on eelkõige majanduslik ning ka tänapäeva [[kapitalism]]is eksisteerib [[klassiühiskond]], kastisüsteem seevastu on suuresti religioosne ning sai tõenäoliselt alguse aarialaste sissetungiga Indiasse, kes liigitasid end kõrgematesse kastidesse ([[brahmanidbraahmanid]], [[kšatrijad]] ja [[vaišjad]]) ning surusid mitteaarialastest kohalikud madalaimasse kasti ([[šuudrad]]) või isegi väljapoole kastiühiskonda (nn kastitud ehk [[puutumatud]]). Kastisüsteemi teemalisi teoreetilisi arutelusid on vahel eksitanud tõik, et India puutumatute sarnaseid "ühiskonnaväliseid" rühmi on esinenud paljudes teisteski ühiskondades: ''[[cagot'd|cagot]]''<nowiki>'</nowiki>d [[Baskimaa]]l, ''[[burakud|buraku]]''<nowiki>'</nowiki>d [[Jaapan]]is, ''[[baekjeong|baekjeong]]''<nowiki>'</nowiki>id [[Korea]]s jne. Paiksetes ühiskondades on "väljapoole ühiskonda" tõrjutud ka rändavaid rahvarühmi nagu [[mustlased]] ja Briti saarte [[Rändurid|rändurid]] (vastandina Indiale, kus kastisüstemi kehtestanud aarialased nägid rändkarjakasvatajaid kõrgematena kui paikseid maaharijaid).