MG3: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Ajalugu: Parandatud kirjaviga Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu |
|||
34. rida:
Pärast esimest maailmasõda algas uus ajajärk kuulipildujate arengus. Sõjakogemused olid õpetlikud ja seepärast asuti kohe ka kuulipildujate konstruktsiooni parandama. Eelkõige pöörati tähelepanu relvade massi vähendamisele ja süsteemide töökindluse suurendamisele. Uued relvad pidid tõrgeteta töötama nii külmas kui kuumas, vihmas, kui lumes, liivas kui poris.
Sakslased võtsid 1934 relvastusse põhimõtteliselt uue kergekuulipilduja tüübi. See [[Rheinmetall]]i firmas L. Stange konstrueeritud kergekuulipilduja [[MG 34]] leidis Teises maailmasõjas laialdast kasutamist kui nn üldotstarbeline kuulipilduja (''general purpose
Dr Grunowi juhtimisel õnnestus kuulipilduja modifitseerimine peaaegu täielikult ja selle tulemusena valmis Teise maailmasõja parim universaalkuulipilduja [[MG 42]]. Võrreldes eelkäijaga oli uus mudel töökindlam ja vähenõudlikum. See oli lihtsam ja tootmises tunduvalt tehnoloogilisem. Samas vaatamata kõikidele pingutustele õnnestus relva kaalu vähendada ainult poole kilo võrra. Tunduvalt suurenes aga relva laskekiirus: 1500 l/min avaldas vastasele ka juba teatud psühholoogilist survet.
| |||