Erinevus lehekülje "Afganistan" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 131 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
'''Afganistan''' ([[puštu keel]]es افغانستان (''Afghānistān''), [[dari keel]]es افغانستان (''Afghānestān'') on paljurahvuseline [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Aasia]] sisemaal. Riigi pealinn on [[Kabul]].
 
Tal on ühistühine piiripiir [[Hiina]], [[Pakistan]]i, [[Iraan]]i, [[Türkmenistan]]i, [[Usbekistan]]i ja [[Tadžikistan]]iga ning teda võidaksevõib arvata nii [[Kesk-Aasia]], [[Lõuna-Aasia]] kui ka [[Lähis-Ida]] alla.
 
Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmaturaskesti ligipääsetav.
 
Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed. Näiteks on riigi pindala eri andmetel 652 225 või 645 806,56 või 647 500<ref name="snl.no">[http://www.snl.no/Afghanistan Store norske leksikon]</ref> km² ning elanike arv 2009. aasta seisuga oli 28 150 000{{lisa viide}} või 33 609 900<ref name="snl.no" />.
Afganistan asub [[lähistroopiline kliimavööde|lähistroopilises kliimavöötmes]] ja seal on [[mandriline kliima|mandriline]] [[kuiv lähistroopiline kliima]].
 
Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India [[mussoon]]id, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvastitugevalt mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.
 
Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamisestpeamiselt oktoobrioktoobrist ja aprilli vahemikus, mil iga aasta langeb maha kuni 300 mm sademeidaprillini.
 
====Sademed====
Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talve (lumi) ja kevadesse (vihm).
 
Kõrbes on [[aasta keskmine sademete hulk]] alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena).
Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.
 
Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi varjus.
 
[[Juuli keskmine temperatuur]] on 24...32 kraadi, [[jaanuari keskmine temperatuur]] 0...8 kraadi.
Anonüümne kasutaja