Aatommassiühik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Aatommassiühik''' (tähis '''u''') või '''dalton''' (tähis '''Da''') on [[mass]]i [[mõõtühik]], mida kasutatakse [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide massi väljendamiseks. Alates 1961. aastast on kasutusel ühtne aatommassiühik (ingl '''''u'''nified atomic mass unit,'' siit ka ühiku tähis '''u'''), mis on 1/12 [[süsinik]]u [[isotoop|isotoobi]] <sup>12</sup>C aatomi massist. Aatommassiühik ei kuulu [[SI]]-süsteemi, kuid [[Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee| Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee]] liigituse järgi loetakse ta ühikute hulka, mida võib kasutada kõrvuti SI ühikutega ja mille arvväärtus SI ühikutes määratakse katseliselt.
Süsiniku <sup>12</sup>C aatomi tuumas on 6 [[prooton]]it ja 6 [[neutron]]it, kokku 12 [[nukleon]]i. Kui nende nukleonide mass 12-ga jagada, saame ühe nukleoni massi. Seega on aatommassi ühikuks ühe nukleoni (prootoni või neutroni) mass. Kuna kõikide keemiliste elementide aatomituumad koosnevad samasugustest prootonitest ja netronitest, siis on nende aatommassid ligikaudu aatommassiühiku kordsed. [[Elektron]]ide mass on võrreldes nukleonide massiga väga väike, sellepärast seda arvesse ei võeta.
Aatomite massi määratakse [[massispektromeeter|massispektromeetri]] abil.<ref>Atkins, Jones, 2012: 41</ref>▼
== Seos SI ühikutega ==
Aatommassiühiku väärtus [[kilogramm]]ides<ref>[https://physics.nist.gov/cgi-bin/cuu/Value?tukg Fundamental Physical Constants: unified atomic unit] </ref>
:<math>1\,\mathrm{u} = 1{,}660\,539\,040(20) \cdot 10^{-27}\,\mathrm{kg} </math>
ehk antud [[mõõtemääramatus]]t arvestades vahemikus 1,660 539 020 ∙ 10<sup>–27</sup> kg kuni 1,660 539 060 ∙ 10<sup>–27</sup> kg.
Tulenevalt [[E=mc2|massi ja energia ekvivalentsusest]] saab aatommassiühiku väärtuse väljendada ka [[elektronvolt]]ide (eV) kaudu:
:<math>1\,\mathrm{u} = 931{,}494\,061(21)\,\mathrm{MeV}/\mathrm{c}^2.</math>
▲Aatomite massi määratakse [[massispektromeeter|massispektromeetri]] abil.<ref>Atkins, Jones, 2012: 41</ref>
Aatommassiühiku võttis kõigepealt kasutusele inglise keemik [[John Dalton]] 1803. aastal. Ta valis ühikuks [[vesinik]]u aatomi massi. Hiljem leiti, et mõõtetehnilistel põhjustel on suhtelisi aatommasse kohasem väljendada [[hapnik]]u aatomi kaudu, eeldades selle aatommassiks 16. Selle ühiku rahvusvaheliseks tähiseks oli amu (inglise keele sõnadest ''atomic mass unit''), eesti keeles vastavalt amü.
Kui 20. sajandi esimestel aastakümnetel avastati, et algainetel, sealhulgas hapnikul, on mitmeid [[isotoop]]e ja sellest tulenevalt erisugused aatommassid, võeti füüsikas ja keemias kasutusele teineteisest veidi erinevad ühikud:
*füüsialine aatommassiühik – {{frac|1|{{gaps|16}}}} hapniku isotoobi <sup>16</sup>O massist;
*keemiline ühik – {{frac|1|{{gaps|16}}}} hapniku isotoopide loodusliku segu keskmisest aatomi massist.
Kuna looduslik hapnik sisaldab mõnevõrra isotoope <sup>17</sup>O ja <sup>18</sup>O, siis osutus, et keemiline ühik oli füüsikalisest 1,000282 korda suurem. Nimetatud ja muudelgi põhjustel kehtestati 1961. aastal süsiniku isotoobil <sup>12</sup>C põhinev standard,<ref> [http://goldbook.iupac.org/html/U/U06554.html Unified atomic mass unit]</ref> mis asendab nii füüsikalise kui keemilise aatommassiühiku (amu). Süsinik-12 valiti sellepärast, et tema aatommassi väärtus oli kõige täpsemalt kindlaks tehtud (mõõtetulemuste erinevus väiksem kui teiste elementide puhul).
▲== Vaata ka ==
Ühtse aatommassiühiku nimetusena on [[biokeemia]]s ja ja [[orgaaniline keemia |orgaanilises keemias]] kasutusel ka dalton (tähis Da, ka kDa) ja seda peamiselt lühiduse pärast.<ref>IUPAC Green Book, 2008:22</ref> [[Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit]] avaldas 2003. aastal toetust selle rööpnimetuse kasutamisele.
== Viited ==
{{
[[Kategooria:Orgaaniline keemia]]
[[Kategooria:Mõõtühikud]]
| |||