Redaktsioon: 18. veebruar 2018, kell 22:26 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. aprill 2018, kell 00:01 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 096 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
59. rida: Juba 13. sajandil asus praeguse [[Juhkentali tänav\|Juhkentali tänava]] kohal vesiveski, mida kutsuti Tiigiveskiks. Esialgu kuulus see veski [[Mihkli nunnaklooster\|Mihkli nunnakloostrile]], kuid 1354. aastal ostis [[Tallinna raad]] selle ära. Raad müüs vesiveski hiljem nahaparkalitele, kes rajasid sinna valgenaha- ja seemisnahatöökoja. Tiigiveski sattus 1828. aastal uuesti rae omandusse ning seal töötas kuni 1843. aastani paberiveski, seejärel 1886. aastani viljaveski.<ref name=":0" /> Vene sõjaväelaste tarbeks rajati 1721. aastal (teistel andmetel 1749. aastal) Jumalaema sündimise (Kaasani) kirik. ~~Kiriku~~[[Tallinna Kaasani kirik]]u juures asus 1960. aastateni [[Kaasani väljak]] ning seal kõrval asus ka mitu elumaja, millest ühes sündis 1929. aastal Aleksei Ridiger (hiljem Venemaa patriarh [[Aleksius II]]).<ref name=":0" /> Varem oli Keldrimäe asustatud 1-2-korruseliste puitmajadega. Pärast [[Teine maailmasõda\|II maailmasõda]] hakati puitmajade vahele püstitama 4-5-korruselisi kivimaju. 1970. aastatel paljud puitmajad lammutati ning nende asemele ehitati 5- ja 9-korruselised kortermajad. Esimene paneelmaja valmis 1973. aastal.<ref name=":0" />

Keldrimäe: erinevus redaktsioonide vahel