Tartu maantee: erinevus redaktsioonide vahel

===1867. aasta üleujutus===

5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali|Juhkentalis]] (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu|Mõigust]] kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />

Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee olid 1936. aastal ühendatud [[Sakala tänav]]aks.<ref name="Kivi"/>

[[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|Tartu maantee piirkond 1942]]