Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[Pilt:Tartu maantee.jpg|pisi|Tartu maantee [[Tallinna bussijaam]]a lähedal]]
'''Tartu maantee''' on tänav [[Tallinn]]as ja [[Rae vald|Rae vallas]], [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] algusosa. Linna piires on tänav 5,5 km pikkune.
 
==Ajalugu==
 
Tartu maantee on üks vanimaid Tallinnat sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]] ära pöörav [[Piibe maantee]], on teed varem kutsutud ka Paide ning Põltsamaa maanteeks.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120.</ref>
 
Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas [[Kivisilla eeslinn]], kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud [[Jaani seek]]. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.</ref>
 
Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid [[Lasnamäe]]lt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik [[Filmi tänav]]ast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal ''Wierscher und Jerwischer Weg'' ([[Virumaa|Viru]] ja [[Järvamaa|Järva]] maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui ''Winter wäg uthur Landet''.<ref name="Kivi">Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 121.</ref>
 
Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman" /> Maantee algust kuni [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] sillani nimetati Silla ja [[Kivisilla tänav]]aks (''Steinstrasse'', ''Brückstrasse'', ''Steinbrückstrasse''). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimetus Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.<ref name="Kivi"/>
 
Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/>
 
Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee olid 1936. aastal ühendatud [[Sakala tänav]]aks.<ref name="Kivi"/>
 
Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast [[Põltsamaa]]ni. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda [[Ülemaailmne majanduskriis|majanduskriisi]] vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.<ref name="Rääsk">Mairo Rääsk. [https://sakala.postimees.ee/344997/aastasajad-vormisid-looduslikust-rajast-tiheda-liiklusega-tallinna-tartu-maantee Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna—Tartu maantee]</ref>
 
Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast [[Assaku]]ni.<ref name="Rääsk"/> Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks. Okupatsioonivõimud laiendasid 1958. aastal Tartu maantee nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik hakkas kandma [[Vana-Tartu maantee]] nime.<ref name="Kivi"/>
 
===1867. aasta üleujutus===
5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali|Juhkentalis]] (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu|Mõigust]] kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
 
==Tänava kulg==
*Tartu maantee 113, [[Mõigu polder]] ja pumbamaja
*Tartu maantee ääres [[Veesaare tee]] 2, Peetri [[Selver]]
==Ajalugu==
 
Tartu maantee on üks vanimaid Tallinnat sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]] ära pöörav [[Piibe maantee]], on teed varem kutsutud ka Paide ning Põltsamaa maanteeks.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120.</ref>
 
Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas [[Kivisilla eeslinn]], kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud [[Jaani seek]]. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.</ref>
 
Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid [[Lasnamäe]]lt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik [[Filmi tänav]]ast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal ''Wierscher und Jerwischer Weg'' ([[Virumaa|Viru]] ja [[Järvamaa|Järva]] maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui ''Winter wäg uthur Landet''.<ref name="Kivi">Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 121.</ref>
 
Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman" /> Maantee algust kuni [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] sillani nimetati Silla ja [[Kivisilla tänav]]aks (''Steinstrasse'', ''Brückstrasse'', ''Steinbrückstrasse''). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimetus Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.<ref name="Kivi"/>
 
Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/>
===1867. aasta üleujutus===
5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali|Juhkentalis]] (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu|Mõigust]] kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee olid 1936. aastal ühendatud [[Sakala tänav]]aks.<ref name="Kivi"/>
[[File:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|Tartu maantee piirkond 1942]]
Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast [[Põltsamaa]]ni. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda [[Ülemaailmne majanduskriis|majanduskriisi]] vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.<ref name="Rääsk">Mairo Rääsk. [https://sakala.postimees.ee/344997/aastasajad-vormisid-looduslikust-rajast-tiheda-liiklusega-tallinna-tartu-maantee Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna—Tartu maantee]</ref>
 
Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast [[Assaku]]ni.<ref name="Rääsk"/> Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks. Okupatsioonivõimud laiendasid 1958. aastal Tartu maantee nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik hakkas kandma [[Vana-Tartu maantee]] nime.<ref name="Kivi"/>
 
==Galerii==
53 340

muudatust