Erinevus lehekülje "Rüütlimõis" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 11 baiti ,  13 aasta eest
resümee puudub
P
'''Rüütlimõis''' oli algselt [[Rüütel|rüütlile]] kuulunud [[läänimõis]]. Alates [[1783]]. aastast oli rüütlimõis [[eramõis]], mida tohtis omada ainult kohalikukohalikku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik. Rüütlimõisade omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisuliku omavalitsuskorralduse aluseks.
 
Rüütlimõisaks loeti [[mõis]]a, mille suurus [[Eestimaa]]l oli 450 [[tiin]]u, sellest 150 tiinu [[põllumaa]]d ning lisaks [[Heinamaa|heina–]] ja [[karjamaa]], [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad, [[Saaremaa]]l 162 tiinu ja 54 tiinu põllumaad.
 
Rüütlimõisal võisid olla majanduslikult iseseisvad ja rüütlimõisa nõuetele vastavd allüksused, nõndanimetatud [[kõrvalmõis]]ad (''Beigut'') ja [[karjamõis]]ad (''Hoflage'') kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised. Kõrvalmõis andis mõisaomanikule täiendava tulu ja lisahääle maapäeval.
 
Mitteaadlik sai õiguse rüütlimõisa osta [[Kuramaa]]l ja Liivimaal [[1866]]. aastal, Eestimaal [[1869]].
 
Hoidmaks mõisa suguvõsa käes, moodustasid suuremate mõisade omanikud [[18. sajand]]i keskpaiku nõndanimetatud suguvõsamõisaid ehk fideikomisse[[fideikomiss]]e (''Adliges Güterfamilienfideicomiβ''), mida ei tohtinud müüa ega koormata muul viisil ja mida pärandati suguvõsa meesliini pidi [[majoraat|majoraadi]] põhimõttel.
 
Eestis aladel moodustati umbes 109 suguvõsamõisa. Nendes oli keeruline talusid päriseks osta.
 
Rüütlimõisa omanikul ([[mõisavanem]]al) oli oma mõisa territooriumil kohtu– ja politseivõim, patronaat([[mõisapolitsei]]) ja maksuvabadus, ainuõigus pidada [[veski]]t ja [[kõrts]]i, [[viin]]a põletada, [[õlu]]t pruulida ja jahti pidada. Samas oli [[Mõisnik|mõisaomanikmõisavanem]] kohustatud osa võtma [[maapäev]]ast ja täitma valitud või määratud omavalitsusameteid.
 
Mõisaomaniku politseivõim kitsenes pärast [[Vallakohus|vallakohtute]] moodustamist vastavalt [[1802]]–[[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadusele]]. [[1865]]. aastal kadus mõisnikel [[kodukariõigus]]. 1866. aasta [[kogukonnaseadus]] piiras mõisnike politseivõimu veelgi ja [[1888]]. aasta [[politseireformi seadus]] kaotas selle täielikult. [[1871]] kadus mõisnike ainuõigus veskipidamisele, [[1900]] viinapõletamisele ja [[1916]] jahipidamisele.
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti mõisad]]
 
[[de:Rittergut]]
[[pl:Dobra rycerskie]]
Anonüümne kasutaja