Peeter Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
[[Pilt:Eramu Kose tee 10, 1948.a ..JPG|pisi|Arhitekt Peeter Tarvase kodumaja]]
'''Peeter Tarvas''' (kuni [[1940]] '''Peeter-Magnus-Roman Treumann'''; [[6. jaanuar]] [[1916]] [[Kuressaare]] – [[23. märts]] [[1987]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]] ja [[pedagoog]].
Ta õppis aastatel [[1923]]–[[1929]] J. Westerbergi eraalgkoolis ja aastatel [[1929]]–[[1934]] [[Tallinna Reaalkool]]is. Ta lõpetas [[1940]]. aastal Brno Saksa Tehnikakõrgkooli arhitektina.
9. rida:
Ta oli [[Eesti Arhitektide Liit|Arhitektide Liidu]] liige aastast [[1945]].
=== Looming ===
Lõpetanud Brnos kõrgkooli ning tagasi Eestisse naasnud Peeter Tarvas pälvis sõjajärgsetel aastatel enim arhitektuurivõistluste auhindu. Tema käekiri oli 1940. aastatel veel üsna saksapärane, mis oli ka teiste Eesti arhitektide seas sõjajärgsetel aastatel levinud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=250}}</ref> Heaks näiteks on Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi maja (Gonsiori 29), mis valmis koos arhitektuuriõpilase Heiki Karroga.
1948–1949 ehitati Piritale K. Burmani kavandatud Kalevi seltsimaja asemele P. Tarvase Kalevi jahtklubi, kuna esimene põles maha. Jahtklubile ei esitatud suuri parteilisi nõudeid ja seega sai P. Tarvas üpris vabad käed. Valmis Stalini-aegne kõige modernistlikum ehitis - madalakaldeline katuse, rõdudega torni, rõhtakende ja eenduva katuserõduga puidust jahtklubi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=253}}</ref>
Peeter Tarvas kavandas koos arhitekti H. Armani ja A. Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (1949–54). Sisearhitektuuri eest vastutasid M. Plees, B. Tomberg ja M. Oselein-Laul. Baltimaade paviljonid asetsesid lähestikku, Läti paviljon keskel. Eestisse naasnuna alustas Tarvas koos Volbergiga kino Sõpruse projektiga, kus abiks ka sisearhitekt M Laul.
Sõjajärgsete eramute rajamisel olid P. Tarvse projektid paljudele arhitektidele eeskujuks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=278}}</ref>
==Suuremaid töid==
* [[Kihelkonna]] koolimaja ([[1940]])
* Praegune [[Sotsiaalministeerium]]i maja, esialgne Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaadi maja, [[Gonsiori tänav|Gonsiori]] 29 (koos [[Heiki Karro]]ga; [[1945]]–[[1950]])
* [[Funktsionalism|Funktsionalistlik]] puidust [[Kalevi jahtklubi]] [[Pirita]]l ([[1948]]–[[1949]])
* [[Kino Sõprus]] (koos [[August Volberg]]iga; [[
* Eramu Kose tee 10 (1946–54)
* Eramu Nõmmel, Kerese 11 (1948–55)
* Eramu Maarjamäel, Tõru 1 (1948–61)
* Elamu, Gonsiori 5
* [[Kalevi Keskstaadion]]i (endise Komsomoli staadioni) tribüün ja väravad (koos [[Rein Zobel]]iga; [[1954]]–1955)
| |||