Lohu II linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Lohus asub kaks linnust, mida lahutavad teineteisest vaid Keila jõgi ja paarisajameetrine vahemaa. Suuremat Lohu linnust tuntakse ka [[Lohu Jaanilinn]]a nime all. See on muistse [[Harjumaa]] üks keskseid kantse.

 

 

Linnus on [[neemik]]linnuse tüüpi [[muinaslinn]] Keila jõe läänepoolsel 3...4 meetri kõrgusel kaldapealsel. Umbes 1100 m² hõlmav linnuseõu on lõunast kaitstud 1...1,6 meetri kõrguse otsavalliga, mille madalduv põhjaots ulatub jõeni. Kaguosas tehtud väljakaevamiste järgi koosneb vall peamiselt kividest, välisküljel oli suurtest [[paas|pae]]plaatidest laotud [[kuivmüür]], tugevasti varisenud sisekülg on peamiselt [[maakivi]]dest. Valli algne laius oli 6 meetrit, kõrgus arvatavalt 3...3,5 meetrit. Valli peal olid puitrajatised. Valli õuepoolset seina toetasid nelinurksed tornid.