Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1727 baiti ,  5 aasta eest
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
Viljelenud küll peamiselt elamuarhitektuuri, projekteeris ta ka ühiskondlikke hooneid, näiteks [[Viinistu algkool|Viinistu algkooli]] (1928) ja [[Naissaare kirik|Naissaare kiriku]] (1933). Harju maa-arhitektina ametis olnud Tarvas kavandas ka puust algkoolid Viimsisse (1925–1927, Rannarahva Muuseum) ja Viinistule (valm. 1928), kus suurte akendega püüti avarust luua ning puudus liigne dekoor.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=282}}</ref>
 
=== Traditsionalistlik elumajamaja ===
[[Fail:Alle 5, Karl Tarvas.jpg|pisi|Alle 5, proj. 1931 (foto: 2018)]]
1920. aastatel rajati palju elamuid, mille peamiseks suunaks on ühtlane ja ratsionaalne traditsionalism.
21. rida:
]]
Kopli moodustas olulisima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja I maailmasõja eel. Poolsaare tipus asus Vene-Balti laevatehas (1912–1916) ning Kopli lahe poolel Bekkeri tehas (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse [[Sirbi tänav]]<nowiki/>ale 28 kaksikmaja, moodustades Kopliranna aedlinna Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselisi kaksikmaju 4 tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega. 1930ndatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur.
 
 
* Aasa 5, traditsionalistlik väikemaja (1929)
* Weizenbergi 21, krohvitud fassaadiga (1930)
36. rida ⟶ 38. rida:
* Jakobi 16 (proj. 1936)
* Salme 25 1939. aasta juurdeehitis H. Johansoni 1929. aasta projekteeritud majale
 
=== Fuktsionalistlik maja ===
Eestis levis funktsionalism peamiselt 1930. aastatel ning selle parimad näited asuvad Pärnus tänu arhitekt Olev Siinmaale. Ent funktsionalismi jooni leidub ka Karl Tarvase loomingus. 1930. aastate keskel said Tallinna majade piirkonnad varajasemast enam kriitikat, sest "pole õiged aedlinnad ning linna laialivalgumist soodustades tõstavad teedele ja võrkudele tehtavaid kulutusi."<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=136}}</ref> 1935. aastast liikus Tarvase Tallinna maja arendus edasi ning sellest ajast leidub Tarvase projekteeritud Tallinna maju, kus esineb funktsionalstlikke jooni: sile kivist fassaad, lame katus ja laiad aknad. Need olid peamiselt 3-korruselised ja ühe trepikojaga elamud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=139}}</ref>
* Sinika 8 (1937)
 
=== Esindustraditsionalistlik maja ===
Hoonete esindulikkusele hakati suurt rõhku pöörama just [[Konstantin Päts]]<nowiki/>i ajal, tuginedes üldisematele arhitektuuri traditsioonidele. Sellise suuna kirjeldamiseks on arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] võtnud kasutusele termini "[[esindustraditsionalism]]".<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.sajandi arhitektuur|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=171}}</ref> Siin esineb Tarvase projektidel ka palju funktsionalistlikke jooni (laiad aknad, sile fassaad, lintaken, lame katus).
* Weizenbergi 21 (1929)
* Karu 7 (1932)
* Koidula 9 (1935)
* Pronksi 5 (1938; V korrus 2001)
* Koidula 3 (1937-38; juurdeehitus 1961)
 
==Isiklikku==
40

muudatust