Terminoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
2. rida:
== Termini ''terminoloogia'' käsitlus eesti keeles ==
[[Uno Mereste]] on täheldanud termini ''terminoloogia'' tarvitust eesti ja teisteski keeltes neljas tähenduses. Ta on järeldanud: „Põhimõttelise ja praktilise tähtsusega on eristada terminoloogiat [[Ontoloogia|ontoloogilises]] ja [[Epistemoloogia|gnoseoloogilises]] tähenduses. Ontoloogilises ehk esemelises tähenduses mõistetakse terminoloogiana kõigepealt mingil erialal või ka kõigil mis tahes erialal kokku tarvitatavate oskussõnade hulka. Gnoseoloogilises ehk tunnetuslikus mõttes on terminoloogia kõigepealt õpetus oskussõnadest, nende tuletamisest, korraldamisest ja tarvitamisest.
Rakendusala ulatuse järgi on tarvis eristada terminoloogiat kitsamas mõttes, mis hõlmab ainult oskusmõistetele vajalike keeleliste ekvivalentide andmise ''resp''. leidmise, kinnistamise jms, ning laiemas mõttes, mis hõlmab ka nende tarvitamise stiililised ja muud momendid ([[rektsioon]], sõnajärjestus, lubatavad [[sünonüüm]]id, lühendid, rangelt erialase sisuga lausete sõnastamine, lubatud [[elliptilisus]] jms)“<ref name="Mereste59"/>.
|