Pannoonia mark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
 
Endise khaaniriigi idaosa [[Doonau]] ja [[Tisza]] jõgede vahel okupeerisid [[bulgaarid]].
[[Pilt:Europe around 800.gif|thumb|300px|Pannoonia mark 800. aasta paiku.]]
 
Aastal 817 andis [[Frangi keiser]] [[Ludwig Vaga]] Baieri ja ''Avaria'' oma alaealisele pojale [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslasele]]. Kui avaarid 820. aastatel kadusid, asendasid neid enamasti [[lääneslaavlased]], kes asustasid [[Pannoonia]]t [[Suur-Määri riik|Suur-Määri riigist]]. Aastast 819 oli Alam-Pannoonia mässupaik, mida juhtis [[Horvaadid|horvaadi]] vürst [[Ljudevit Posavski]] Friuli hertsogi [[Chadaloh I (Alaholfing)|Chadaloh I]] ja tema järglase [[Balderich Friulist|Balderichi]] võimu vastu.
 
23. rida:
890. aastateks näib Pannoonia mark olevat koos ohuga Suur-Määri riigist kadunud ([[Ungari sissetungid Euroopasse]]). Pärast markkrahv Luitpoldi kaotust 907. aasta [[Bratislava lahing]]us [[Ungari vürstiriik|ungarlastele]] kaotati kõik Ida-Frangi maad (Pannoonia ja [[Avaari mark]]) Ennsi jõe taga. Pannoonia mark ise ei paista olevat säilinud 11. sajandini.
[[Pilt:Karte Herzogtum Bayern im 10. Jahrhundert.png|thumb|[[Baieri hertsogkond]] ja [[Idamark]] ning [[Kärnteni hertsogkond]] aastal 976.]]
 
== ''Marcha orientalis'' markkrahvid ==