Erinevus lehekülje "Kreisivaba linn" redaktsioonide vahel

Berliin ja Hamburg pole linnriigid (nagu Vatikan või Monaco või Vana-Kreeka linnriigid), vaid Saksamaa liidumaadega võrdses staatuses linnad.
P (Bot: Migrating 29 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q22865 (translate me))
(Berliin ja Hamburg pole linnriigid (nagu Vatikan või Monaco või Vana-Kreeka linnriigid), vaid Saksamaa liidumaadega võrdses staatuses linnad.)
Enamik kreisivabu linnu on [[suurlinn]]ad (üle 100 000 elanikuga linnad) või suuremad [[keskmise suurusega linn]]ad. Ent [[Baden-Württemberg]]is, [[Alam-Saksi]]s ja [[Nordrhein-Westfalen]]is on ka suurlinnu, mis ei ole kreisivabad, näiteks [[Hildesheim]], [[Moers]], [[Neuss]], [[Recklinghausen]], [[Reutlingen]] ja [[Witten]]. Teiselt poolt on [[Baieri]]s ja [[Rheinland-Pfalz]]is kreisivabasid linnu, kus on alla 50 000 elaniku.
 
Kõige väiksem kreisivaba linn on Rheinland-Pfalzis asuv [[Zweibrücken]], kus 2008. aasta lõpus oli umbes 34 500 elanikku. Suurim kreisivaba linn on Baieri liidumaa pealinn [[München]] (1,3 miljonit elanikku). [[Berliin]] ja [[Hamburg]] on küll suuremad linnad, kuid nad ei ole kreisivabad linnad, vaid linn-[[linnriikLiidumaa|linnriigidliidumaad]]. Linnriik [[Bremeni liidumaa|Bremen]] koosneb koguni kahest linnkreisist, nimelt [[Bremen]]i linn ja umbes 60 km põhja pool asuv mereäärne linn [[Bremerhaven]].
 
[[Lüchow-Dannenbergi kreis]]is on kaalutud tolle 17 vallaga kreisi muutmist [[kreisivabaks vald|kreisivabaks vallaks]]. Sellist haldusüksust ei ole Saksamaa Liitvabariigis seni olnud.
93

muudatust