Redaktsioon: 1. aprill 2018, kell 14:30 redigeeri Tunguuz (arutelu \| kaastöö) 143 muudatust P omaenda vikade parantus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. aprill 2018, kell 14:47 redigeeri eemalda Tunguuz (arutelu \| kaastöö) 143 muudatust →‎IPv6 Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
16. rida: == IPv6 == {{vaata\|IPv6}} Eestis on üleminek IPv6 aadressidele sisuliselt ära toimunud<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=http://ipv6-test.com/stats/country/EE\|Pealkiri=IPv6 in Estonia\|Väljaanne=http://ipv6-test.com\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>. Praegu kasutatakse mõlemat internetiprotokolli (IPv6, IPv4) rööbiti. IP versioon 6 võeti kasutusele 2004 kuid saavutas laiema leviku alles pärast aastat 2010. IPv6 aadress sisaldab 128 bitti, seeläbi suureneb võimalike IP-aadresside hulk 4,3 miljardilt 3,4×10<sup>38</sup>-ni, millest peaks esialgu jätkuma kõigi seadmete jaoks. Aadress esitatakse kolmekümne kahe 16-ndnumbrina. 16-ndnumbrid on grupeeritud neljakaupa (tetraadid). IPv6 aadressi näide: Praegu on laialt levinud IPv4, mis kasutab 32-bitist adresseerimist, kuid ajapikku minnakse üle internetiprotokollile [[IPv6]] (IP versioon 6; võeti kasutusele 2004), millel on 128-bitine adresseerimine. Viimane on kirjeldatud <nowiki>RFC 3513</nowiki>-s. 2001:3A4A:0000:AAC1:8701:BB52:0001:0005 . IPv6 on kirjeldatud Interneti standardis RFC4291<ref>{{Netiviide\|Autor=R.Hinden, S.Deering\|URL=https://tools.ietf.org/html/rfc4291\|Pealkiri=IP Version 6 Addressing Architecture\|Väljaanne=Internet Engineering Task Force\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>. IPv6-aadressi kirjaviisi saab lühendada, jättes välja täisarvu ees olevad nullid (''leading zero''). ~~Seeläbi suureneb võimalike IP-aadresside hulk 4,3 miljardilt 3,4×10<sup>38</sup>-ni, mis on sisuliselt lõpmatu suurusega.~~ Näiteks eelneva aadressi saab kirjutada ~~ka ilma nullideta~~nii: 173E:3A4A::AAC1:8701:BB52:1:5.<ref>[https://tools.ietf.org/html/rfc5952#section-2.1 A Recommendation for IPv6 Address Text Representation], S. Kawamura, M. Kawashima, august 2010.</ref> Terveid tetraade välja jätta (kaks koolonit satuvad kõrvuti) tohib terve aadressi ulatuses vaid üks kord.▼ Üks kaalutlusi IPv6 aadresside juurutamisel oli võimalus andmepakette läbipaistvalt krüpteerida, mida praktikas seni siiski ei tehta. Küll muudab IPv6 aadressruumi maht keerukamaks IP-aadresside ammendava läbiskaneerimise ja seadmetest turvavigade otsimise. ~~IPv6-aadress koosneb kaheksast kooloniga eraldatud [[kuueteistkümnendsüsteem\|kuueteistkümnendarvude]] rühmast, näiteks:~~ ~~2001:3A4A:0000:AAC1:8701:BB52:0001:0005.~~ ~~IPv6-aadressi saab kirjutada erineval moel, sõltuvalt sellest, kas soovitakse vahetult koolonile järgnevaid (täisarvu ees olevaid) nulle (''leading zero'') välja jätta või mitte.~~ ▲Näiteks eelneva aadressi saab kirjutada ka ilma nullideta: 173E:3A4A::AAC1:8701:BB52:1:5.<ref>[https://tools.ietf.org/html/rfc5952#section-2.1 A Recommendation for IPv6 Address Text Representation], S. Kawamura, M. Kawashima, august 2010.</ref> ~~Praegu kasutatakse mõlemat internetiprotokolli (IPv6, IPv4) rööbiti.~~ ~~IPv6 on turvalisem kui IPv4, sest IPv6 võimaldab aadressi saatmisel [[šifreerimine\|šifreerida]]. Samuti lihtsustab see võrkudevahelist [[andmeside]]t.~~ ==Privaatsed kohtvõrgud==

IP-aadress: erinevus redaktsioonide vahel