Soomuselised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
57. rida:
[[Pilt:Gila monster2.JPG|pisi|Žilatjee (''Heloderma suspectum'')]]
Igal aastal sureb mürkmadude hammustuste tõttu hinnanguliselt 125 000 inimest<ref name="6AP5V" />. Ameerika Ühendriikides registreeritakse aastas umbes 8000 maohammustust<ref name="ANgSV" />, [[India]]s on vastav number 250 000. Kuna aga enamikule maomürkidele on olemas ka [[vastumürk]], siis õigeaegse ravi korral on surmajuhtumite arv oluliselt väiksem kui hammustuste arv. Tihti on nooremate madude hammustused ohtlikumad, sest nemad veel ei oska kontrollida oma mürgi [[doos]]i ja seega annavad nad ühe hammustusega märgatavalt rohkem mürki kui sama liigi vanem ja kogenum esindaja. Maailma kõige mürgisemaks maoks peetud [[sisemaataipan]] (''[[Oxyuranus microlepidotus]]''), kes elutseb Austraalia sisemaal, ei ole aga samas kõige ohtlikum (tapvam) madu, sest tema mürgile on olemas vastumürk ja ta ei ole oma loomult nii agressiivne kui mõni teise liiki kuuluv madu. Näiteks on kõige rohkem dokumenteeritud surmasid registreeritud [[eefa]] (''[[Echis carinatus]]'') ja [[ahelrästik]]u (''[[Daboia russelii]]'') arvele. Väga harva tuleb ette ka juhtumeid, kus mürgita madu (suured [[boa]]d ja [[püüton]]id), keda inimene on pidanud [[lemmikloom]]ana, oma peremehe tapab<ref name="sDdqM" />.
[[Sisalikud|Sisalike]]<nowiki/>hammustused hammustusedeiei ole erinevalt mürgiste madude hammustustest surmavad, erandiks on ainult [[komodo varaan]], kes on tänu oma suurusele võimeline inimese tapma<ref name="gN5ym" />. Juba ammu teada olnud mürgistele sisalikele nagu [[žilatjee]] (''[[Heloderma suspectum]]''), avastatakse järjest ka juurde mürgiseid liike, aga siiamaani pole teadaolevalt ükski inimene nende mürgi tõttu surnud.
 
===Soomuseliste kaitse===