Ferriitmälu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:KL CoreMemory.jpg|pisi|1024 bitti sisaldav 32 x 32 ferriitmälu]]
{{Mälu_tüübid}}
'''Ferriitmälu''' (inglise keeles ''magnetic-core memory'') on [[muutmälu|suvapöördusega]] [[säilmälu]], kus info salvestamiseks kasutatakse väikeseid ferriitrõngakesi – südamikke
==Ajalugu==
Aastal 1947 patenteeris [[Frederic Viehe]] ferriitmälu, mille ta oli loonud oma kodulaboris. 1956, neli aastat enne tema surma, ostis [[IBM]] tema patendi.
Viehest sõltumatult leiutasid 1947. aastal ferriitmälu ka Hiina päritolu Ameerika teadlased [[An Wang]] ja [[Way-Dong Woo]] [[Harvardi ülikool]]is. 1950. aastal tegi sama ka [[Jan Rajchman]]. 1951 patenteeris [[Jay Forrester]] andmesalvestusseadme, mis kasutas kolmemõõtmelisse struktuuri paigutatud südamikke. See oli esimene
Esimene
Ferriitmälu kasutati digitaalarvutites 1950. aastate keskpaigast kuni 1970. aastate keskpaigani.<ref name="3Ek3f" /> 1970. aastatel tõrjus odavnenud pooljuhttehnoloogia ferritmälu välja, kuid selle kasutamist jätkati siiski arvutites, kus töökindlus oli esmatähtis. Näiteks kasutati ferriitmälu [[Apollo navigatsiooniarvuti|Apollo navigatsiooniarvutis]] ning ka [[Space Shuttle]] juhtarvutites. <ref name="f3gLl" />
13. rida:
==Ehitus==
===Südamik===
Südamikuks nimetatakse ferriidist rõngast, mida on võimalik kahes eri suunas püsivalt magnetiseerida: päri- ja vastupäeva. Seades nende kahe seisundiga vastavusse väärtustega 0 ja 1, saab
Südamiku materjal peab olema suure [[jääkmagneetumus]]ega, et magneetumus oleks pärast kirjutamist võimalikult suur. Samas peab materjal olema kergesti ümber magneeditav (väikese [[koertsiivsus]]ega), et ümbermagneetimisele kuluks vähe energiat.
26. rida:
=== Lugemine ===
[[Pilt:Ringkernspeicher hysteresekurven.agr.png|pisi|Südamiku [[hüsterees]]isilmus ning sellel liikumine lugemisoperatsiooni käigus. Olenevalt südamiku algsest magneetumissuunast, lugemise käigus tekib või ei teki vooluimpulssi tagasiside traadil]]
* Kui loetav südamik oli juba "0" asendis, siis südamiku magneetumissuund jääb samaks.
* Kui loetav südamik oli "1" asendis, siis südamiku magneetumissuund pöördub ja põhjustab sellega pingeimpulsi tagasisidetraadil.
32. rida:
=== Kirjutamine ===
==Eelised==
*Ferriitmälus püsib info ilma vooluta lõpmatult kaua
*Ferriitmälu oli oma aja alternatiividega võrreldes väga stabiilne ja töökindel mälu tüüp
*
Nende omaduste tõttu oli ferritmälu väga sobilik kasutamiseks kosmoses ja sõjanduses.<ref name="RedOrbit" />
==Probleemid==
Südamiku hüstereesisilmus sõltub temperatuurist, seetõttu tuleb erinevatel temperatuuridel kasutada kirjutamiseks ja lugemiseks erinevaid voolutugevusi. Kasutamise käigus aga südamikud soojenevad. Probleem tõuseb esile eriti siis, kui ühte südamikku adresseeritakse mitmeid kordi lühikese aja jooksul.<ref name="KknVL" /> Üheks lahenduseks
Ferriitmälude valmistamine oli keerukas ja tolleagsete masinatega võimatu. Seetõttu valmistati seda käsitsi. Töölised kasutasid
==Omadused==
Viiekümnendate alguses olid südamikud ~
== Viited ==
|