Marc Bloch: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täpsustasin ja täiendasin oluliselt |
PResümee puudub |
||
13. rida:
== Elu ja looming ==
Marc Bloch sündis [[Lyon|Lyonis]] antiikajaloo professori Gustave Blochi peres. Ta õppis Pariisis Ecole Normale Supérieure’is ja Sorbonne’is, seejärel täiendas ennast [[Berliin|Berliinis]] ja [[Leipzig|Leipzigis]]. Pärast lühiajalist töötamist kooliõpetajana mobiliseeriti ta [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemisel jalaväkke. Pärast sõda 1919. a-l nimetati Bloch [[Strasbourgi Ülikool|Strasbourg’i ülikooli]] dotsendiks, 1921 valiti ta sama ülikooli keskaja ajaloo professoriks. Strasbourg’is kohtus Bloch 1920. a-l samas ülikoolis töötava [[Lucien
Annales’i asutajad kuulutasid “uue ajalooteaduse” sündi, mis ei keskendu enam suurte sündmuste ja isikute uurimisele, vaid taotleb kõikehõlmavat, totaalset ajalugu ja pöörab tähelepanu seni ajaloolaste vaatevinklist kõrvale jäänud teemadele: sotsiaalsed protsessid, majanduslikud muutused, psühholoogilised tegurid, geograafilised mõjud jms. Annales’i artiklid, eriti arvustused, olid teadlikult poleemilised, kritiseerides senise ajalooteaduse positivistlikke suundmusi.
Bloch spetsialiseerus varakult Lääne-Euroopa [[Keskaeg|keskaja ajaloole]]. 1920 kaitses ta oma doktoritöö “Kuningad ja servid” (''Rois et serfs, un chapitre d’histoire capétienne''), mis analüüsis mõningaid keskaegse Prantsusmaa sotsiaalajaloo aspekte. 1924 ilmus üks tema kõige uuenduslikumaid uurimusi “Kuningad-imetegijad” (''Les Rois thaumaturges: étude sur le caractère surnaturel attribué à la puissance royale particulièrement en France et en Angleterre''), mis rakendab psühholoogia ja antropoloogia meetodeid, et analüüsida keskajal levinud uskumust Prantsuse ja Inglise kuningate imelisse ravivõimesse. 1931 avaldas Bloch kokkuvõtva käsitluse “Prantsuse külaajaloo põhijoontest” (''Les Caractères originaux de l’histoire rurale française''). Blochi teadustöö keskne uurimisteema oli [[Feodalism|feodaalühiskond]]. Aastatel 1939–1940 nägi ilmavalgust selle töö olulisim vili: kaheköiteline monograafia “Feodaalühiskond” (''La Société féodale''), mis on katse võtta kokku keskaegse feodaalühiskonna kujunemist, toimet ja tähendust. Uuenduslikult pöörab Bloch suurt tähelepanu feodaalühiskonna vaimsele ja sümboolsele mõõtmele, analüüsides toonaste inimeste tunde- ja mõtteilma. Rööpselt raamatutega kirjutas Bloch väga intensiivselt artikleid ja arvustusi, millest olulisem osa avaldati postuumselt kahes mahukas köites “Ajaloolisi uurimistöid” (''Mélanges historiques'', 1963).
1936 otsustas Bloch lahkuda Strasbourg’ist Pariisi. Kuna tal ei õnnestunud pälvida soovitud professuuri [[Collège de
Põrandaaluse tegevuse kõrvalt jätkas Bloch teadustegevust, ta avaldas varjunimede all artikleid Annales’is, mis ilmus Febvre’i toimetamisel edasi, ja kirjutas raamatut “Ajaloo apoloogia ehk Ajaloolase amet” (''Apologie pour l’Histoire ou Métier d’historien'', postuumselt 1949), milles püüdis kokku võtta oma käsituse ajaloo uurimisest. Teose käsikiri jäi lõpetamata ja selle toimetas trükki Febvre juba pärast autori surma.
58. rida:
=== Eesti keeles ===
“Ajaloo apoloogia ehk Ajaloolase amet”. Tlk. [[Enn Tarvel]]. Eesti Raamat, Tallinn 1983.
[[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolased|Bloch, Marc]]
[[Kategooria:Sündinud 1886|Bloch, Marc]]
|