Marc Bloch: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Tammmarek (arutelu | kaastöö)
Täpsustasin ja täiendasin oluliselt
12. rida:
'''Marc Bloch''' ([[6. juuli]] [[1886]] – [[16. juuni]] [[1944]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu [[Prantsusmaa]] [[ajaloolane]], medievist ning [[Annaalide koolkond|Annaalide koolkonna]] rajajaid.
 
== Elu ja looming ==
Bloch uuris [[feodalism]]i ning sellega seonduvat. Teda ei huvitanud mitte üksikisik, vaid protsessid. Oma põhiseisukohad väljendas ta raamatus ''Apologie pour l’histoire ou Métier d’historien'' (1949; eesti keeles "Ajaloo apoloogia ehk ajaloolase amet", 1983). Marc Bloch ja [[Lucien Febvre]] andsid välja ajakirja ''Annales d'histoire économique et sociale'' ehk [[Annaalid (ajakiri)|Annaalid]], mille järgi võtsid nende järgijad ka koolkonnale nime.
Marc Bloch sündis Lyonis antiikajaloo professori Gustave Blochi peres. Ta õppis Pariisis Ecole Normale Supérieure’is ja Sorbonne’is, seejärel täiendas ennast Berliinis ja Leipzigis. Pärast lühiajalist töötamist kooliõpetajana mobiliseeriti ta Esimese maailmasõja puhkemisel jalaväkke. Pärast sõda 1919. a-l nimetati Bloch Strasbourg’i ülikooli dotsendiks, 1921 valiti ta sama ülikooli keskaja ajaloo professoriks. Strasbourg’is kohtus Bloch 1920. a-l samas ülikoolis töötava Lucien Febvre’iga, kellest sai tema väga lähedane sõber ja kolleeg. 1929 asutasid nad pärast pikki ettevalmistusi uue teadusajakirja Annales d’histoire économique et sociale (“Majandus- ja sotsiaalajaloo annaalid”). Hiljem on ajakiri vahetanud mitmel korral oma nime (Annales d’histoire sociale: 1939–42, 1945; Mélanges d’histoire sociale, 1942–44; Annales. Economies, sociétés, civilisations, 1946–94) ja ilmub 1994 a-st nime all Annales. Histoire, Sciences Sociales. Blochil ja Febvre’il õnnestus vastse ajakirja ümber koondada terve rida uue põlvkonna andekamaid ajaloolasi, kuid väljaande põhisisu ja ideoloogia kujundasid nad peamiselt kahekesi.
 
Annales’i asutajad kuulutasid “uue ajalooteaduse” sündi, mis ei keskendu enam suurte sündmuste ja isikute uurimisele, vaid taotleb kõikehõlmavat, totaalset ajalugu ja pöörab tähelepanu seni ajaloolaste vaatevinklist kõrvale jäänud teemadele: sotsiaalsed protsessid, majanduslikud muutused, psühholoogilised tegurid, geograafilised mõjud jms. Annales’i artiklid, eriti arvustused, olid teadlikult poleemilised, kritiseerides senise ajalooteaduse positivistlikke suundmusi.
1944. aastal lasi Gestapo Blochi maha, kuna ta oli juut ning tegev Prantsuse vastupanuliikumises.
 
Bloch spetsialiseerus varakult Lääne-Euroopa keskaja ajaloole. 1920 kaitses ta oma doktoritöö “Kuningad ja servid” (''Rois et serfs, un chapitre d’histoire capétienne''), mis analüüsis mõningaid keskaegse Prantsusmaa sotsiaalajaloo aspekte. 1924 ilmus üks tema kõige uuenduslikumaid uurimusi “Kuningad-imetegijad” (''Les Rois thaumaturges: étude sur le caractère surnaturel attribué à la puissance royale particulièrement en France et en Angleterre''), mis rakendab psühholoogia ja antropoloogia meetodeid, et analüüsida keskajal levinud uskumust Prantsuse ja Inglise kuningate imelisse ravivõimesse. 1931 avaldas Bloch kokkuvõtva käsitluse “Prantsuse külaajaloo põhijoontest” (''Les Caractères originaux de l’histoire rurale française''). Blochi teadustöö keskne uurimisteema oli feodaalühiskond. Aastatel 1939–1940 nägi ilmavalgust selle töö olulisim vili: kaheköiteline monograafia “Feodaalühiskond” (''La Société féodale''), mis on katse võtta kokku keskaegse feodaalühiskonna kujunemist, toimet ja tähendust. Uuenduslikult pöörab Bloch suurt tähelepanu feodaalühiskonna vaimsele ja sümboolsele mõõtmele, analüüsides toonaste inimeste tunde- ja mõtteilma. Rööpselt raamatutega kirjutas Bloch väga intensiivselt artikleid ja arvustusi, millest olulisem osa avaldati postuumselt kahes mahukas köites “Ajaloolisi uurimistöid” (''Mélanges historiques'', 1963).
 
1936 otsustas Bloch lahkuda Strasbourg’ist Pariisi. Kuna tal ei õnnestunud pälvida soovitud professuuri Collège de France’is, tegi ta valiku Sorbonne’i ülikooli kasuks, kus ta valiti majandusajaloo dotsendiks, aasta hiljem, 1937, professoriks. 1939. a augustis, II ms puhkedes, otsustas Bloch vabatahtlikult sõjaväega liituda. Oma muljed Prantsuse armee kiirest kaotusest 1940 pani ta kirja raamatus “Kummaline lüüasaamine” (''L’Étrange défaite'', postuumselt 1946). Peatselt pärast Saksa vallutust liitus Bloch vastupanuliikumisega, ta vahistati Gestapo poolt vahetult enne liitlaste sissetungi, vangistati, piinati ja lasti koos kahekümne kuue kaaslasega maha 16. VI 1944.
 
Põrandaaluse tegevuse kõrvalt jätkas Bloch teadustegevust, ta avaldas varjunimede all artikleid Annales’is, mis ilmus Febvre’i toimetamisel edasi, ja kirjutas raamatut “Ajaloo apoloogia ehk Ajaloolase amet” (''Apologie pour l’Histoire ou Métier d’historien'', postuumselt 1949), milles püüdis kokku võtta oma käsituse ajaloo uurimisest. Teose käsikiri jäi lõpetamata ja selle toimetas trükki Febvre juba pärast autori surma.
 
== Teosed ==
''Rois et serfs. Un chapitre d'histoire capétienne''. Edouard Champion, Paris 1920. (Digitalisat)
 
''Les rois thaumaturges: Étude sur le caractère surnaturel attribué à la puissance royale particulièrement en France et en Angleterre''. Istra, Paris 1924.
 
''Les caractères originaux de l’histoire rurale française''. Aschehoug, Oslo 1931.
 
''La Société féodale''. 2 kd. Michel, Paris 1939/40.
 
''L’étrange défaite. Témoignage écrit en 1940''. Société des éd. Franc-tireur, Paris 1946.
 
''Apologie pour l’histoire ou Métier d’historien''. Colin, Paris 1949
 
''Histoire et historiens''. Colin, Paris 1995.
 
''La Terre et le Paysan. Agriculture et vie rurale aux xviie et xviiie siècles'', Armand Colin, Paris 1999
 
''L'Histoire, la Guerre, la Résistance'', Gallimard, collection « Quarto », Paris 2006.
 
''Mélanges historiques'', CNRS éd., Paris 2011.
 
=== Kirjavahetus ===
Marc Bloch, "Lettres de la drôle de guerre", ''Les Cahiers de l'IHTP'', no 19, décembre 1991 (kirjad pojale, Étienne Blochile).
 
Bryce and Mary Lyon, ''The birth of Annales history - the letters of Lucien Febvre and Marc Bloch to Henri Pirenne (1921-1935)'', Commission royale d'histoire, Bruxelles, 1991.
 
Marc Bloch, ''Écrire la société féodale. Lettres à Henri Berr, 1924-1943'', Éditions de l'IMEC, Paris 1992.
 
Marc Bloch et Fritz Rörig, "Correspondance (1928-1932)", établie et présentée par Peter Schöttler, ''Cahiers Marc Bloch'', no 1, 1994, pp. 17-52.
 
Marc Bloch, "Lettres à Robert Boutruche", établies par Étienne Bloch, présentées et annotées par Bertrand Müller, ''Cahiers Marc Bloch'', no 4, 1996, pp. 25-98.
 
Marc Bloch et Lucien Febvre, ''Correspondance'', édition établie et présentée et annotée par Bertrand Müller, 3 kd., Fayard, Paris 2004.
 
=== Eesti keeles ===
“Ajaloo apoloogia ehk Ajaloolase amet”. Tlk. Enn Tarvel. Eesti Raamat, Tallinn 1983.
[[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolased|Bloch, Marc]]
[[Kategooria:Sündinud 1886|Bloch, Marc]]