Redaktsioon: 30. märts 2018, kell 01:24 redigeeri Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 799 muudatust →‎Juudid Eesti aladel vana- ja keskajal: Sisus ei mainita vanaaega ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. märts 2018, kell 02:08 redigeeri eemalda 2001:7d0:87ca:9180:4dd6:3c76:8d22:a766 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
26. rida: 1882. aastal hakati Tallinna ehitama sünagoogi, Tartu sünagoog valmis 1901. aastal, mõlemad hävisid Teises maailmasõjas. Suurt osa juudi elanikkonna arvu suurenemisel mängis ~~Tartus asuv~~ [[Tartu Ülikool\|Tartus asuv ülikool]], mis võimaldas saada kõrgema hariduse ning parandada elujärge. [[1882]]. aastal oli ülikoolis 115 juudi rahvusest üliõpilast, kes olid saabunud ka väljastpoolt [[Eestimaa kubermang]]u ning [[Liivimaa kubermang]]u. Juudi päritolu üliõpilaste arv kasvas eriti pärast [[1881]]. aastal Venemaa keisririigi [[läänekubermangud]]es alanud antisemiitlikke aktsioone. 19. sajandi lõpul õppis Tartu ülikoolis umbes 300 juuti, mis tegi 20% üliõpilaste üldarvust. 19. sajandi lõpul asus Eestimaale elama rohkesti juute. Aastatel 1867–1897 suurenes juutide arv Eestis kuus korda, suurimateks keskusteks said Tartu ja Tallinn, vähesel määral elas juute ka Valgas, Narvas ja Pärnus. Tallinna ja Tartu juutide kultuuri areng oli erinev. Tallinnas elasid põhiliselt kaupmehed ja ettevõtjad, Tartus olid ülekaalus juudi haritlased. 1874. aastal loodi Juudi Üliõpilaskassa, esimene juudi üliõpilasorganisatsioon, mis aitas asutada esimest juudi algkooli Tartus 1875. aastal, kus juutidest üliõpilased kohustusid õpetama tasuta. Tallinnas loodi esimene juudi eraalgkool 1880. aastal.

Eesti juudid: erinevus redaktsioonide vahel