Venemaa Keisririigi ajal ei olnud juudi rahvusest isikutel lubatud elada EestimaalEestimaa kubermangus, see ei jäänud lubatud juutide asuala piiridesse. Seetõttu ei olnud Eestis ka juudi rahvusvähemus nii suurearvuline kui Leedus ja Lätis. Võrreldes teiste endiste [[Balti kubermangud]]ega oli Eesti juudi kogukond väikesearvuline ja absoluutarvudes hukkus neid vähe. Teine, olulisem põhjus oli asjaolu, et Saksamaa okupeeris Leedu ja Läti okupeeris Saksamaa kõigest sõja kahe esimese nädalaga ja juudid ei jõudnudki evakueeruda, aga Eesti piiri kandislähedal rinne peatus ja see andis tagalasse evakueerumiseks piisavalt aega. Seetõttu võis Saksa [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis|Julgeolekupolitsei ja SD]] pärast juutide suhtes toime pandud genotsiidi[[genotsiid]]i raporteerida, et Eesti on "''[[judenfrei]]"''. Saksa okupatsiooni ajal aastail 1941–1942 hukatud juutide üldnimekirjas on 979 nime, kõige rohkem hukkus Tallinnas (518), Tartus (159) ja Pärnus (128) elanud juute. Mõrvatute hulgas oli rohkem mehi – 503, st üle poole hukkunutest. Lapsi ja noorukeid hukati 101. {{lisa viide|Eesti on Nõukogude Liidu kõrval ainus riik maailmas, kus [[nõukogude võim]] represseeris sõja ajal rohkem juute kui Saksamaa}}.
[[Klooga koonduslaager|Klooga koonduslaagris]] 19. septembril 1944 ühe päeva jooksul hukatud juudid ei olnud pärit Eestist: alates 1942. aastast tõid sakslased Eestisse juute peaaegu kõikidest okupeeritud Euroopa riikidest. Suurem osa neist (umbes 20 000) mõrvati Eestis<ref name="rE8pm" />.
