Eesti juudid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
41. rida:
1918. aasta novembris alanud [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] võttis osa 178 juuti, neist 68 vabatahtlikuna.<ref name="saks08_59" />
11.–16. maini 1919 toimunud [[Eesti Juudi Kogukondade Kongress
1919. aastal asutati Tallinna juudi koguduse juurde juudi algkool, kus õpetati kõiki tollal algkooli õppekavas ette nähtud aineid, õppekeeleks oli vene keel. Sellest koolist kasvas välja gümnaasium. 3. veebruaril 1924 toimus Tallinna [[Juudi Gümnaasium]]i pidulik sisseõnnistamine. Aukülalistena võtsid sellest osa [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]], haridusminister [[August Veiderma]], Tallinna linnapea [[Anton Uuesson]]. Oma kõnes ütles riigivanem, et ta tervitab juutide kolooniat Eestis kui Eesti Vabariigi kasulikke ja auväärseid kodanikke. Riigipea Päts lõpetas kõne sõnadega: "Kui meile paistab päike, hakkab ta paistma ka teile."<ref name="saks08_63-64" /> Algul sai õppekeeleks ajutiselt [[vene keel]], hiljem loodi paralleelklassid
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|Eesti Vabariigi I põhiseadus]]e kohaselt said [[1925]]. aastal 3045 siin elavat juuti esimestena maailmas [[kultuurautonoomia]]. Juunis 1926 valiti Juudi Kultuurinõukogu ja kuulutati välja juudi kultuurautonoomia. Autonoomia juhtorgan oli Juudi Kultuurivalitsus, mille eesotsas oli kuni selle laialisaatmiseni 1940. aastal Hirsch Aisenstadt. Kultuuromavalitsuse kompetentsi kuulusid juutide avalike ja eraõppeasutuste juhtimine ja järelevalve, kultuuri-, spordi- ning noorteküsimused. Vähemusrahvuste avalikke koole (kuni gümnaasiumiastmeni) rahastati riigieelarvest, erakoolide ülalpidamine ja kultuurivaldkonnad olid kaetud annetuste ja maksudega, mida kultuuromavalitsus võis oma liikmetele kehtestada. 1927. aastal määras [[Palestiina]]s asunud juudi rahvusfond Eesti Vabariigile erilise aukirja selle eest, et ta andis 1925. aastal esimese riigina juutidele rahvuskultuurilise autonoomia.<ref name="sakala_2005" />
Aastatel 1918–1940 tegutses Eesti Vabariigis 39
Eesti juutide koduseks keeleks oli jidiš. Jidišit eelistasid vasakpoolsed juudid, kes pooldasid rahvusliku kultuuri arendamist
1936. aastal avati [[Tartu Ülikool]]is [[judaistika]] õppetool. Selleks kutsuti Saksamaalt tunnustatud juudi teadlane professor [[Lazar Gulkowitsch]]. Esimesel aastal võttis õppetööst osa 8 üliõpilast, 1939. aastal oli tudengeid 18.<ref name="saks08_64" />
29. augustil 1940 teatas [[Eesti NSV]] [[
== 1940–1941 ==
|