Eesti juudid: erinevus redaktsioonide vahel

{{kas|[[1811]].}} aastal hakkasid Eestis elama niinimetatud [[kantonistid]], keda tsaarivalitsus püüdis [[vene õigeusk]]u pöörata ehkvõi teha neist sõdurid.

[[1811]]. aastal oli Tallinnas nii palju juute, et sai rajada koguduse. Üks esimesi asutajaid on [[Jakob Kuplinski]], kaupmees, kes tuli [[Valgevene]]st ja asus koguduse etteotsa. Tekkis ka teine, sõdurite kogudus, kontonistidestkantonistidest, kes said ruumid endisse püssirohulattu.

Arvukam juudi koloonia tekkis aga Eestis alles 19. sajandi algul, pärast seda, kui keiser [[Nikolai I]] poolt 26. augustil 1827 kinnitatud ukaasi (''Об обращении евреев к отправлению рекрутской повинности в натуре, с отменою денежного с них сбора, вместо отправления оной положенного»'')<ref name="ozQCo" /> alusel asutati [[1828]]. aastal Tallinnas üks kolmest Venemaa keisririigi juudi päritolu, noorukitele määratud [[kantonistide sõjakool]]ist (sõjakool oli määratud, alates 12. eluaastast kohustuslikultkohustuslikuks kõigile juudi päritolu noorukitele).

1835. aastal kehtestas keiser juutidele Venemaa keisririigis uued piiranguteta ja osaliste piirangutega [[Juutide asustuspiirkond|Juutidejuutide asustuspiirkonnad]]: [[Minski kubermang|Minski]], [[Podoolia kubermang|Podoolia]], [[Volõõnia kubermang|Volõõnia]], [[Jekaterinoslavi kubermang|Jekaterinoslavi]] ja [[Grodna kubermang]]us – kitsendusteta ja [[Kiievi kubermang|Kiievi]], [[Hersoni kubermang|Hersoni]], [[Poltaava kubermang|Poltaava]], [[Tšernigovi kubermang|Tšernigovi]], [[Mogiljovi kubermang|Mogiljovi]], [[Vitebski kubermang|Vitebski]], [[Tauria kubermang|Tauria]], [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]us – osaliste piirangutega<ref name="mecj8" />.

Aastatel [[1856]]–[[1867]], tegi keiser [[Aleksander II]] tegi erandeid juutidele Venemaa keisririigis kehtestatud [[juudi asustuspiirkond]]adele: erandid moodustasid Nikolai sõdurid ehk kantonistid ja nende pered, spetsiifilisi erialaseid oskusi omavad spetsialistid ja käsitöölised, [[esimese gildi kaupmees|esimese gildi kaupmehed]] ja ülikoolidiplomiga spetsialistid. Pärast sõjakooli lõpetamist ja sõjaväeteenistust oli lubatud kooli lõpetajatel lubatud oma peredega asuda elama asuda ka väljapoole 18. sajandi teisel poolel loodud Venemaa keisririigis loodud [[juudi asustuspiirkond]]ia, mis hõlmas Poola, Ukraina, Valgevene ja Leedu alasid ning mille idapiiriks oli [[Daugava]] jõgi. Eestisse asunutest on teada kantonist ehk Nikolai sõdur [[David Epstein]] naisega ja [[Markus Meiertahl]] perega<ref name="Estonian Jewish Museum" />.

[[1865]]. aastast lubati teatud juutide kategooriatel asuda elama väljapool juudi asustuspiirkonda, sh Eestisse, kuid 1880. aastail alanud riikliku [[venestamine|venestamis]]protsessi käigus piirati juutidelejuutidel kõrghariduse saamise võimalusi. Juutide asualadesasualadel asuvates [[kõrgkool]]ides määratleti juudi rahvusest [[kõrgharidus]]e saajate arv kvoodiga: juudikubermangudes 10% ja mujal 5%, Moskva ja Peterburi ülikoolides aga 3% õppimavõetavatest tudengitest. [[1894]]. aastast laiendati see õigus kõigile juutidele. Sellega algas juutide arvu kasv. 19. sajandi lõpuks elas Tallinnas juba ligi 1500–2000 juuti.

1882. aastal hakati Tallinna ehitama sünagoogi, Tartu sünagoog valmis 1901. aastal, mõlemad hävisid Teises maailmasõjas.

Suurt osa juudi elanikkonna arvu suurenemisessuurenemisel mängis Tartus asuv [[Tartu Ülikool]], mis võimaldas saavutadasaada kõrgemkõrgema haridushariduse ning parandada elujärge,. [[1882]]. aastal oli ülikooliülikoolis 115 juudi rahvusest üliõpilast, kes olid saabunud ka väljastpoolt [[Eestimaa kubermang]]u ning [[Liivimaa kubermang]]u,. juudiJuudi päritolu üliõpilaste arv kasvas eriti pärast [[1881]]. aastal Venemaa keisririigi [[läänekubermangud]]es alanud antisemiitlikke aktsioone. 19. sajandi lõpul õppis Tartu ülikoolis umbes 300 juuti, mis tegi 20% üliõpilaste üldarvust

19. sajandi lõpul asus Eestimaale elama rohkesti juute:. aastatelAastatel 1867–1897 suurenes juutide arv Eestis kuus korda, suurimateks keskusteks said Tartu linn ja Tallinn, vähesel määral elas juute ka Valgas, Narvas ja Pärnus. Tallinna ja Tartu juutide kultuuri areng oli erinev. Tallinnas elasid põhiliselt kaupmehed ja ettevõtjad, Tartus olid ülekaalus juudi haritlased. 1874. aastal loodi Juudi Üliõpilaskassa, esimene juudi üliõpilasorganisatsioon, mis aitas asutada esimest juudi algkooli Tartus 1875. aastal, kus juutidest üliõpilased kohustusid õpetama tasuta. TallinnaTallinnas loodi esimene juudi eraalgkool 1880. aastal.