Erinevus lehekülje "Ritsiklased" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
Eestis esinevad ritsikad munevad suve teisel poolel, vastsed kooruvad kevadel. Vastsed kestuvad 4–6 korda ja on nii välimuselt kui ka eluviisilt valmikutega väga sarnased.
 
Sihktiivaliste seltsi kuuluvate putukate – [[sirtslased|sirtsude]], [[tirtslased|tirtsude]] ja ritsikate elu kestab ühe suve, selle jooksul arenevad loomad täiskasvanuks, paarituvad ja munevad. Munadest hakkavad uued putukad kooruma kevadel, vanad putukad aga hukkuvad külmade tulekuga.
 
== Eesti ritsiklased ==
Levinuim liik kogu Mandri-Eestis, aga kes puudub aga saartel on [[harilik lauluritsikas]]. Ta eelistab elada põõsastel ja puudel. Saaremaal ja Hiiumaal võib kuulata lauluritsikast veidi suurema [[Roheline lauluritsikas|rohelise lauluritsika]] laulu. Seda liiki mandril pole. Mõlemad rohelist värvi ritsikad on peamiselt röövtoidulised, sageli süüakse ära ka nõrgem liigikaaslane. Häda korral võivad toituda ainult taimedest.
Niitudel võib rohus kohata kahe eelmise liigiga suuruselt pea sarnastpeasarnast [[heinaritsikas|heinaritsikat]] ehk rahvakeeles käsnasalvajat. Erinevalt oma puudel ja põõsastel elavatest suguvendadest on tema veidi pruunikirjum. Oma nime on see ritsikas saanud sellest, et ta enesekaitseks hammustab ja haavale läbi suuava pruunikat maosisu eritab. Rahvapärimuse järgi on sel vedelikul raviv toime, millega saab eemaldada soolatüükaid. Ülejäänud ritsikad on tunduvalt väiksemad.
 
Eestis elavad järgmised ritsiklased:
123 172

muudatust