Erinevus lehekülje "Jaan Lepp" redaktsioonide vahel

Lisatud 116 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
{{See artikkel| räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit [[Jaan Lepp juunior]]}}
{{Sõjaväelane
Jaan Lepp sündis [[1895]]. aastal Harjumaa Anija vallas. [[1915]]. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]].
 
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ja sügisel [[alamkapten]]iks. Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood|rooduülem]] alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta [[staabikapten]]iks. Esimese maailmasõja lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus Jaan Lepp Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
 
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui[[30. loodidetsember|30. detsembril]] 1918 määrati [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]], siis määrati [[30. detsember|30. detsembril]] selle ülemaks, kussellel taametikohal teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
[[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood|rooduülem]] alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta [[staabikapten]]iks.
 
Jaan Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a pealikuks. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]]. [[15. november|15. novembril]] [[1936]] määrati Lepp lähetuse korras [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a pealiku ajutiseks kohusetäitjaks. Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. Üksiku Jalaväepataljoni]] ülemaks.<ref>[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=21338&from=2&back=6586 Ohvitseride andmekogu]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)</ref>
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus Jaan Lepp Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.
 
Jaan LepaLepp vahistati [[23. juuli]]l [[1940]], tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks.<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref> Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.
Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]], siis määrati [[30. detsember|30. detsembril]] selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
 
J. Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].
 
[[15. november|15. novembril]] [[1936]] määrati Lepp lähetuse korras [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a pealiku ajutiseks kohusetäitjaks.
 
Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. Üksiku Jalaväepataljoni]] ülemaks.<ref>[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=21338&from=2&back=6586 Ohvitseride andmekogu]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)</ref>
 
== Ühiskondlik tegevus ==
Jaan Lepp oli Eesti meister [[Kõrgushüpe|kõrgushüppes]] aastal (1920) hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister [[Teivashüpe|teivashüppes]] ning silmapaistev nii [[Kaugushüpe|kaugushüpetes]] kui [[Keskmaajooks|keskmaajooksudes]]. Jaan Lepp oli [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine [[FIFA|Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga]] (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
 
Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, [[Võitleja (selts)|Võitleja]] asutajaliige ja esimees, [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi]] juhatuse liige, [[Narva Eesti Selts Ilmarine|Ilmarise]] spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid [[Kalevi Keskstaadion|Tallinna Kalevi staadioni]] rajamisel ja oli ligi 10kümme aastat Narva spordiväljakuSpordiväljaku komisjoni liige.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
Anija valla eestvedamisel püstitati 1995. aastal [[Peningi]]l asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õuele tema 100. sünniaastapäeva mälestussammas . Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel antiomistati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.<ref>[http://archive.is/DEyfE#selection-715.0-755.30/jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
 
Jaan Lepa vahistati [[23. juuli]]l [[1940]], tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.
 
Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.
 
==Tunnustused==
*Läti [[Karutapja orden]]
*[[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk]] 2005 (postuumselt)
 
==Mälestuse jäädvustamine==
Anija valla eestvedamisel püstitati [[Peningi]]l asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.
 
== Viited ==