Redaktsioon: 29. märts 2018, kell 10:27 redigeeri Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. märts 2018, kell 10:32 redigeeri eemalda Vaher (arutelu \| kaastöö) 5221 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Julia Kristeva''' ([[bulgaaria keel]]es Юлия Кръстева, sündinud [[24. juuni]]l [[1941]] [[Sliven]]is) on [[bulgaarlased\|bulgaaria]] päritolu [[Prantsusmaa]] [[filosoof]], [[kirjanduskriitik]], [[psühhoanalüütik]], [[semiootik]], [[feminist]]. Julia Kristeva on keeleteadlane, naisõiguslane ja [[Roland Barthes\|Roland Barthesi]] õpilane. Ta elab alates 1965. aastast Pariisis ja sai uudsusmõtlejate rühma [[Tel Quel]] juhtivaks liikmeks. Pariisi ülikooli keeleteaduste õpetajana (1974. a-st) uuris märgisüsteemi suhet sellega, mis süsteemile eelneb ja seda ületab.<ref name=":0">Leho Lamus. "[[Mõtlemise mõistevõrk]]", lk 194.</ref> Irigaray ja Cixous' kõrval on Kristeva mõjukaim naisõiguslane, kelle mõttlemist mõjutas juturavi, [[marksism]] ja [[Jacques Derrida]] filosoofia. Kristevat huvitab Derrida [[Dekonstruktsioon\|dekonstruktsiooni]] suhe koetisõpetusega (strukturalismiga), millele pani aluse [[Ferdinand de Saussure\|Saussure]]. Tema esseed ja tõlked: ''Semeiotike'' (1969), ''Polüloog'' (1977) ja ''Kristeva lugemik'' (1986). Teosed: ''Luulekeele revolutsioon'' (ka: ''Revolutsioon luule keeles'', 1974), ''Jälestuse jõud: Essee äratõukamisest'' (1980), ''Võõrad iseendile'' (1989). Kristeva tutvus 1960ndate lõpus [[Juri Lotman\|Juri Lotmaniga]], ning asendas teksti mõiste tekstidevahelisuse mõistega.<ref name=":0" />

Julia Kristeva: erinevus redaktsioonide vahel