Kommunism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 91.129.107.246 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 91.129.102.198. Märgised: Tühistamine Eemaldamine |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib poliitilistest ja ideoloogilistest üldmõistetest; Robert Mertoni teadussotsioloogilise mõiste kohta vaata artiklit [[Kommunism (Merton)]]; kolhoosi kohta vaata artiklit [[Kommunism (kolhoos)]]; teiste tähenduste kohta vaata [[Kommunist (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}}
{{Marksism}}
"'''Kommunism'''" kui [[termin]] võib tähendada kas:
*1) teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust,
*2) [[ideoloogia]]t või [[teooria]]t, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed, või ka
*3) [[poliitiline liikumine|poliitilist liikumist]] või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada.
Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget nimetatakse '''kommunistiks'''.
==Sõna tähendused==
===Kommunistlik ühiskonnakorraldus===
====Teoorias====
Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui [[teooria|teoreetiline]] sotsiaalne ja majanduslik süsteem on [[egalitaarne|egalitaarse]] ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega [[sotsiaalne klass|sotsiaalseid klasse]], [[riik]]i ega [[perekond]]a. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks [[Friedrich Engels]]i teoses "[[Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine]]".
====Praktikas====
"Kommunism", "[[kommunistlik riik]]" ja "kommunistlik režiim" on [[läänemaailm]]as laialdaselt kasutatavad [[termin]]id [[kommunistlik partei|kommunistliku partei]] võimu all olevate [[riik]]ide ja neis valitseva korra kohta.
Oma korra nimetamisel kasutati "kommunismi" asemel väljendeid "[[sotsialism]]" ja "[[sotsialistlik riik]]", sest vastavalt teooriale pidi sotsialism olema alles üleminekuaste kommunismile.
===Kommunistlik ideoloogia===
Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. '''Kommunist''' on inimene, kes toetab kommunismi ideoloogiat. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks [[Lenin]], rõhutades "kommunismi õppimise" vajadust.
===Kommunistlik liikumine===
Kommunism kui poliitiline liikumine on osa laiemast, [[sotsialism|sotsialistlikust]] liikumisest. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin oma teoses ""Pahempoolsuse" lastehaigus kommunismis". Kommunistid erinevad sotsialistidest näiteks selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikult ühiskonnalt kommunistlikusse ideaalühiskonda üleminekut [[revolutsioon]]ilisel teel. [[21. sajand]]i [[sotsiaaldemokraatia]]l ei ole enam kommunistidega kuigi palju ühiseid vaateid, ehkki [[Karl Marx]], [[Friedrich Engels]] jt on mõlema liikumise jaoks autoriteedid.
== Sõna ajalugu ==
Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele [[Prantsusmaa]]l pärast [[Juulirevolutsioon|1830. aasta revolutsiooni]]. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal [[1840]] korraldati [[Pariis]]is esimene ''[[communist banquet]]''. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti [[Étienne Cabet]]' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb [[prantsuse keel]]est, kus seda võib tõlkida nii [[kommuun]], omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka <i>communauté</i>, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid [[Karl Marx]] ja [[Friedrich Engels]] seda sõna 'kommunism' [[Kommunistliku partei manifest]]is.
==Kommunismi kuriteod==
''Lähemalt artiklis [[Kommunismi kuriteod]]
Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[1917]]–[[1991]] valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi.
[[1917]]–[[1991]] Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on [[20. sajand]]i üks suuremaid inimsusvastaseid kuritegusid. Ka ükski teine kommunistlik režiim ei ole võimul püsinud ilma ulatuslike inimsusvastaste kuritegude toimepanekuta ning [[demokraatia|demokraatlikke vabadusi]] ja opositsioonilisi poliitilisi organisatsioone lämmatamata. Kommunism on üks [[totalitarism|totalitaarseid]] ideoloogiaid koos [[fašism]]i, äärmusteokraatia ja teistega. Prantsuse ajaloolaste "''Kommunismi musta raamatu"'' andmeil on kommunistlikud režiimid hävitanud üle 100 miljoni inimese.
==Kommunismi voolud==
Kommunism on aja jooksul omandanud eri vorme, mis konkretiseerivad algset õpetust, aga sageli ka hälbivad teatud määral sellest. Näiteks on mitmel pool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine.
Suuremad kommunismivoolud on:
*[[eurokommunism]]
*[[leninism]]
*[[maoism]]
*[[stalinism]]
*[[trotskism]]
==Kirjandus==
* "Kommunismi must raamat. Kuriteod, terror, repressioonid". Autorid [[Stéphane Courtois]], [[Nicolas Werth]], [[Jean-Louis Panné]], [[Andrzej Paczkowski]], [[Karel Bartosek]], [[Jean-Louis Margolin]]; kaasautorid [[Rémi Kauffer]], [[Pierre Rigoulot]], [[Pascal Fontaine]], [[Yves Santamaria]], [[Sylvain Boulouque]]; tõlkijad: [[Marri Amon]], [[Marvi Järve]], [[Tunne Kelam]], [[Tõnis Lukas]], [[Tiiu Relve]], [[Enn Sarv]], [[Indrek Õis]]; eessõna: [[Lennart Meri]]; järelsõna: [[Mart Laar]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]], 975 lk; ISBN 9985301900
* [[Richard Pipes]], "Kommunism. Lühiajalugu". Tõlkinud [[Lia Rajandi]]; järelsõna: [[Peeter Tulviste]]. Sari Aken ilma, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2005]], 206 lk; ISBN 9985770730
* [[Mark Sandle]], "Kommunism" (lühiülevaade kommunismi ajaloost). Tõlkinud [[Taavi Orgla]]. Sari [[Historica]]. Kirjastus [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], Tallinn [[2010]], 240 lk; ISBN 9789949472017
* [[Archie Brown]], "Kommunismi tõus ja langus". Inglise keelest tõlkinud [[Tõnis Värnik]]. Varrak, Tallinn [[2011]], 852 lk; ISBN 9789985322079
==Välislingid ==
* [[
* [[Erkki Bahovski]],
* [[Peep Pillak]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/3/2001-3-Peep_Pillak_lk139-140.pdf "Kommunismi must raamat eesti keeles" (pdf-vormingus)] – Tuna 2001, nr 3, lk 139–140
* [[Aap Neljas]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5073:kommunismi-l-hiajalugu&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3068 "Kommunismi lühiajalugu" (Richard Pipesi raamatu "Kommunism" arvustus)] – Sirp 3. juuni 2005, lk 3
265. rida ⟶ 83. rida:
*[http://www.marxists.org/archive/lenin/works/1917/tasks/index.htm?title= The Tasks of the Proletariat In Our Revolution]
*[http://www.gegenstandpunkt.com/english/en_index.html Communism is not exactly dead!]
== Vaata ka ==
*[[Teaduslik kommunism]] (poliitiline õppeaine Nõukogude Liidu kõrgkoolides)
| |||