Edmond Audran: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Edmond (Achille) Audran (12. aprill 1840 Lyon – 17. august 1901 Tierceville). Prantsuse helilooja. Prantsuse operetikoolkonna üks alusepanijatest. Operetid paistsid silma melo...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Edmond (Achille) Audran''' (12. aprill 1840 Lyon – 17. august 1901 Tierceville). Prantsuse helilooja. Prantsuse operetikoolkonna üks alusepanijatest. Operetid paistsid silma meloodilisuse ja rütmilise varieerumise poolest.
[[Fail:Edmond Audran.jpg|pisi|Edmond Audran ca 1890]]
Õpingud▼
Õppis Pariisi École Niedermeyeris Jules-Laurent Duparto juures. Võitis 1859. aastal kompositsioonivõistlusel esimese auhinna. Asus 1861 elama Marseille’sse, kus tema isa, Opéra-Comique’i endine tenor Marius-Pierre Audran sai konservatooriumis lauluõpetaja koha. Töötas St. Josephi kirikus organistina ja kirjutas vaimulikku muusikat. Komponeeris Giacomo Meyerbeeri matusteks leinamarsi ning mõned laulud provensaali dilaekti tekstile. ▼
▲== Õpingud ==
Operetilooming▼
▲Õppis Pariisi ''École Niedermeyeris'' Jules-Laurent Duparto juures. Võitis 1859. aastal kompositsioonivõistlusel esimese auhinna. Asus 1861 elama Marseille’sse, kus tema isa, ''Opéra-
1862. aastal kirjutas Eugèn Scribe’i vodevilli tekstile koomilise ooperi L’ours et le pacha (Karu ja paša), kuid see jäi erilise tähelepanuta, nagu ka järgmised kaks Marseille’ teatrile loodud 1-vaatuselist koomilist ooperit. 1866 katsetas operetiga Le petit poucet (Väike pöialpoiss), mis samuti ei äratanud erilist tähelepanu. Läbimurdeks kujunes 1877 loodud operett Le grande mogol (Suurmogul). Sai seejärel Pariisi Bouffes-Parisiens’ impressaariolt Louis Cantinilt kutse tulla sellesse teatrisse komponistiks. Les noces d’Olivette (Olivette pulmad) ja paljudes Euroopa teatrites esitatud La mascotte (Maskott) olid juba väga edukad operetid ja tõid talle rahvusvahelise tuntuse. Eriti meeldisid tema teosed Inglismaal. Kujunes Pariisis Charles Lecocqi peamiseks konkurendiks ja Offenbachi operetitraditsioonide jätkajaks. 1886 komponeeritud La cigale et la fourmi (Rohutirts ja sipelgas) ingliskeelne versioon The Cicada püsis Londoni Strand teatri repertuaaris üle aasta. Suurt rahvusvahelist edu tõid ka Miss Helyett ja eriti La poupée (Nukk).▼
Viimastel eluaastatel kannatas psüühikahäirete all, mistõttu tõmbus tagasi Pariisi ühiskondlikust elust. ▼
▲== Operetilooming ==
▲1862. aastal kirjutas [[Eugèn
▲Viimastel eluaastatel kannatas psüühikahäirete all, mistõttu tõmbus tagasi Pariisi ühiskondlikust elust.
Kirjutas 36 operetti, koomilist ooperit ja vodevilli ning ühe edutu tõsise ooperi (Photis).
Eestis on lavastatud La poupèe kui Nukuke 1915 ja 1920 Estonias ning 1922 Vanemuises. La mascotte kui Õnneingel 1914 Estonias.
[[Fail:La-cigale-1890.jpg|pisi|La Cigale kavaleht 1890]]
Peamised teosed (esmaesitatud Pariisis, kui pole teisiti märgitud)▼
▲== Peamised teosed (esmaesitatud Pariisis, kui pole teisiti märgitud) ==
L’ours et le pacha (Marseille, 1862), La chercheuse d’esprit (Marseilles, 1866), Le petit poucet (Marseille, 1868), Le gran¬de mogol (Marseille, 1877), La Saint-Valentin (1878), Les noces d’Olivette (1879), La mascotte (1880), Der Glückengel (1880), Gillette de Narbonne (1882), Les pommes d’or (1883), La dormeuse éxeillée (1883), Pervenche (1885), Serment d’amour (1886), Indiana (London, 1886), La cigale et la fourmi (1887), Le puits qui parle (1888), La petite fronde (1888), La fille de Cacolet (1889), Miss Helyette (1890), Article de Paris (1892), Sain¬te Freya (1892), Madame Suzette (1893), La duchesse de Ferrare (1895), Photis (ooper, Genf, 1896), La poupée (1896), Monsieur Lohengrin (1896), Les petites femmes (1897), Le sœurs Gaudichard (1899), Le curé Vincent (1901).
| |||