Kondensaator: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Bountykilla (arutelu | kaastöö)
105. rida:
Kilekondensaatori dielektrikuks on õhuke sünteeskile (kasutatavad materjalid on tabelis). Elektroodid võivad olla [[foolium]]ist (õhukesest metall-lehest) või kilele pihustatud metallikihist.
===Elektrolüütkondensaatorid===
Elektrolüütkondensaatoris[[Elektrolüütkondensaator]]is ehk oksiidkondensaatoris toimib dielektrikuna [[oksiid|oksiidikiht]], mis on elektrokeemiliselt formeeritud [[alumiinium]]ist või [[tantaal]]ist (harvemini [[nioobium]]ist) elektroodile. Kondensaatori teise elektroodi moodustab oksiidikihiga kokkupuutuv elektrolüüt. Oksiidikiht püsib vajaliku paksusega selle hapniku arvel, mis eraldub elektrolüüdist kondensaatorit läbiva lekkevoolu mõjul.
 
Elektrolüütkondensaator on polaarne seadis: anoodiks on metallelektrood ja katoodiks elektrolüüt; sellest tuleneb, et niisugune kondensaator on mõeldud kasutamiseks alalis- (ja pulseer-) voolu ahelais, kusjuures anood tuleb ühendada toite plussiga.
112. rida:
 
Paremate omadustega ja väiksemad on söövitatud alumiiniumfooliumist mahtpoorse katoodiga elektrolüütkondensaatorid, samuti kokkupressitud oksüdeeritud tantaaliterakestest anoodiga kondensaatorid. Elektrolüüt on sõltuvalt tüübist märg või kuiv.
 
===Superkondensaatorid===
[[Pilt:Skeleton Technologies ultracapacitators.jpg|pisi|Superkondensaatorid]]