→Looming
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]<nowiki/>i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]<nowiki/>i ja [[Erich Jacoby]]<nowiki/>ga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|Pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|Väljaanne=Tallinna Reaalkool|Aeg=|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Viimase kahega jätkas õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]<nowiki/>s, mille arhitekt ka 1915. aastal diplomiga lõpetas. Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref>
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel. Aastatel [[1919]]–[[1923]] töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, seejärel kuni [[1940]]. aastani vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos. Sõja ajal lahkusid paljud Eestist ning siinsete arhitektide nimekiri kahanes tunduvalt. Ent Karl Tarvas jäi nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni aegadel Eestisse. Kui keeruline stalinismi periood oli üle elatud, siis leidis kuuekümnendates eluaastates arhitekti loodud elamu tüüpprojekt veel ulatuslikult kasutust.
== Looming ==
20. rida:
Vilmsi 20, proj. 1930 (foto: 2018)
]]
Kopli moodustas olulisima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja I maailmasõja eel. Poolsaare tipus asus Vene-Balti laevatehas (1912–1916) ning Kopli lahe poolel Bekkeri tehas (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse [[Sirbi tänav]]<nowiki/>ale 28 kaksikmaja, moodustades Kopliranna aedlinna Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselisi kaksikmaju 4 tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega. 1930ndatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur.
* Aasa 5, traditsionalistlik väikemaja (1929)
* Weizenbergi 21, krohvitud fassaadiga (1930)
|