Karl Tarvas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 872 baiti ,  5 aasta eest
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
Tarvas lõpetas 1905. aastal [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i koos tulevaste arhitektide [[Christfried Lehbert]]<nowiki/>i, [[Anton Lembit Soans|Anton Soans]]<nowiki/>i ja [[Erich Jacoby]]<nowiki/>ga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://vilistlased.real.edu.ee/arhitektid.html|Pealkiri=Arhitekte Tallinna Reaalkoolist|Väljaanne=Tallinna Reaalkool|Aeg=|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Viimase kahega jätkas õpinguid [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilises Instituudi]]<nowiki/>s, mille arhitekt ka 1915. aastal diplomiga lõpetas. Sama koolitee läbisid ka [[Herbert Johanson]], [[Eugen Habermann]], [[Edgar Johan Kuusik|Edgar Kuusik]], [[Ernst Kühnert]] jt, keda õpingukoha ning sealt saadud ''habituse'' järgi riialasteks kutsutakse. See seltskond moodustas ühtlasi ka esimese eesti arhitektide põlvkonna.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn, Eesti|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=34}}</ref>
 
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal osales ta [[Peeter Suure merekindlus|merekindluse]] ehitusel. Aastatel [[1919]]–[[1923]] töötas ta merekindluse ehitusvalitsuse juhatajana, 1923–[[1926]] Harjumaa arhitektina, seejärel kuni [[1940]]. aastani vabakutselisena isiklikus arhitektuuribüroos. Sõja ajal lahkusid paljud Eestist ning siinsete arhitektide nimekiri kahanes tunduvalt. Ent Karl Tarvas jäi nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu okupatsiooni aegadel Eestisse. Kui keeruline stalinismi periood oli üle elatud, siis leidis kuuekümnendates eluaastates arhitekti loodud elamu tüüpprojekt veel ulatuslikult kasutust.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=250}}</ref>
 
== Looming ==
[[Fail:Sirbi tänav.jpg|pisi|
Sirbi tänava kaksikmajad (1939-41) K. Tarvas ja R. Koolmar, esiplaanil Sirbi 10. (foto: 2018)
]]
Omaaegsetest arhitektidest eristus Karl Tarvas keskklassile suunatusega, kes hindas enam kodusoojust ja mugavust kui lopsakat dekoori ja esinduslikkust. Tarvase käekirja näiteid: Pronksi 5 (1936), L. Koidula 3, Juhkentali 46, Magasini 3g, Raua 31, Tartu mnt 71 (1937), Mardi 14, J. Vilmsi 7 (1928), Liivalaia 19 (1929), Poska 9, Pardi 4 jt.
 
12. rida ⟶ 15. rida:
 
=== Traditsionalistlik elumaja ===
[[Fail:Alle 5, Karl Tarvas.jpg|pisi|Alle 5, proj. 1931 (foto: 2018)]]
1920. aastatel rajati palju elamuid, mille peamiseks suunaks on ühtlane ja ratsionaalne traditsionalism.
[[Fail:SirbiVilmsi tänav20.jpg|pisi|
Vilmsi 20, proj. 1930 (foto: 2018)
Sirbi tänava kaksikmajad, esiplaanil Sirbi 10.
]]
Kopli moodustas olulisima tööstuspiirkonna Tallinnas, mis kujunes lõplikult välja I maailmasõja eel. Poolsaare tipus asus Vene-Balti laevatehas (1912–1916) ning Kopli lahe poolel Bekkeri tehas (1912–1914). Aastatel 1939–1941 rajasid arhitektid [[Roman Koolmar]] ja Karl Tarvas Koplisse [[Sirbi tänav]]<nowiki/>ale 28 kaksikmaja, moodustades Kopliranna aedlinna Bekkeri tööstusrajooni ja kalmistu vahele. Lähtuti 1938. aasta piirkonna planeerimiskavast, rajades 1,5-korruselisi kaksikmaju 4 tüüpprojekti järgi Saksamaa sotsiaalarhitektuuri eeskujul. Hooned on traditsionalistlikud tööliselamud oma lihtsa dekoori ja viilkatusega. 1930ndatele iseloomulik sotsiaalarhitektuur.
* Aasa 5, traditsionalistlik väikemaja (1929)
* Sirbi tänava kaksikmajad koos arhitekt R. Koolmariga (1939–1941)
* Weizenbergi 21, krohvitud fassaadiga (1930)
*Vilmsi 20, hilisjuugendlike vormidega elumaja (1930)
*Alle 5 (1931)
*<nowiki/> Sirbi tänava kaksikmajad Tallinnas koos arhitekt R. Koolmariga (1939–1941)
 
=== Tallinna maja ===
Riias arhitektikutse saanud ja peamiselt 1920.–1930. aastatel tegutsenud, kujundas Tarvas eelkõige Tallinna äärealasid kahe- ja kolmekorruseliste kortermajadega, mis on täna Pelgulinna, Kalamaja ja Kadrioru arhitektuurimaastikus nii omased. Puitlaudise ja keskse kivitrepikojaga elamuid hakati kohaspetsiifilistena nimetama lausa Tallinna tüüpi majadeks. See majatüüp jäigi arhitekti vaieldamatuks lemmikuks.<ref>{{Netiviide|Autor=Sandra Mälk|URL=http://www.arhliit.ee/uudised/karl-tarvas-125/|Pealkiri=KARL TARVAS – 125|Väljaanne=Eesti Arhitektuurimuuseum|Aeg=16.04.2010|Kasutatud=14.03.2018}}</ref> Tallinna maja ei olnud professionaalselt väljatöötatud tüüpprojekt, vaid kohalike ehitusmäärustest ja ehitusvõtetest argipraktikas kujunenud tüüp, mis sobitus ka vaesemale elanikkonnale. See tüüp oli omane inseneride ja tehnikute kavandites.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Krista Kodres|pealkiri=Eesti kunsti ajalugu 5. 1900-1940.|aasta=2010|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia|lehekülg=278}}</ref> See teeb Karl Tarvase unikaalseks arhitektiks, kes teadlikult orienteerus vaesema kodanike elamute rajamisele, tehes seda väga hästi. Tallinna maja oli omas ajas nii sotsiaalselt kui ka arhitektuurselt konservatiivne, aga pakub huvi kui omapärane vernakulaarne arhitektuuriilming ja taolisi kavandaski enim Karl Tarvase büroo.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm, (eds.) Karin Hallas-Murula|pealkiri=Tallinna 20. sajandi arhitektuur.|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=11}}</ref>Tarvase Tallinna maja tüüpi hoonetel on nii traditsionalistlike, funktsionalistlike kui ka juugendlike jooni.
* Kauba 11 (1928)
* Aadamsoni 5a (proj. 1929), ebatüüpilise põhiplaaniga Tallinna maja
40

muudatust