Kiievi-Vene: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Europe map 1092.PNG|300px|pisi|Euroopa kaart [[11. sajand]]il]]

[[File:001 Kievan Rus' Kyivan Rus' Ukraine map 1220 1240.jpg|pisi|Kiievi-Vene alad enne mongolite invasiooni, 1220–1240]]

 

Kiievi-Vene riiki kujutatakse üldiselt [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] riigina, ent vähemalt alguses, kui riigi keskus asus Loode- ja Põhja-Venemaal [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni]], [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]], ei olnud see nii. Riigi rajasid tõenäoliselt [[Skandinaavia]]st pärit, ilmselt [[russid]]e [[hõim]]u kuulunud [[varjaagid]]est ([[viikingid|viikingitest]]) [[ülik]]ud ja nende [[kaaskond]], esimesteks [[alam]]ateks aga olid [[soomeugrilased]]. [[Proto-Novgorod]], riigi oletatav keskus [[862]]–[[882]], asus soomeugrilaste asualal. [[Rjurik]]u ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval arvul slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga{{lisa viide}}.

 

 

Idaslaavlastega asustatud Põhja-Venemaa esimene riik oli 862 [[normannid]]e-viikingite poollegendaarse valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi. 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubeg]]i linna ning [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi. [[883]]–[[885]] alistas Oleg [[drevljaanid]], [[severjaanid]] ja [[radiimitšid]]. Oleg sai esimeseks [[Kiievi suurvürst]]iks.

==Vana-Vene riigi laienemine==

Kiievi-Vene riigi tuumiku moodustasid [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]], [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]], [[Galiitsia vürstiriik|Galiitsia]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]]i vürstiriigid. Kiievi vürsti ülemuslikkust tunnistasid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastia]] teistesse harudesse kuulunud vürstid ning teda nimetati Kiievi suurvürstiks ehk Kiievi ja kogu Vene suurvürstiks.

 

Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale, mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis [[Slaavi vürstiriikide loend|slaavi aladel eksisteerinud vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, Perejaslavl, [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]].

 

{{Vaata|Kiievi suurvürst}}, ''[[pärimisjärglus]]''

 

Kiievi suurvürsti (1078–1093) [[Vsevolod I]] poja [[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu.

Ajavahemikul 1146–1246 vallutati [[Kiiev]]it võistlevate valitsejate poolt 47 korral ning linna valitsesid 24 valitsejat. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani. Selles osalesid umbes 20 rahvusgruppi ja hõimu. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ning [[13. sajand]]i esimese kolmandiku [[Kuldhord]]i khaani [[Batu-khaan]]i juhitud vallutused.

 

 

== Halduskorraldus ==

Kiievi-Vene riigi võimukese oli suurvürst, kes täitis nii seadusandja, sõjaväejuhi, haldusjuhi kui ka kohtumõistja ülesandeid. Vallutatud maa-aladele ehk alluvatesse vürstiriikidesse määras ta juhtideks oma perekonnaliikmeid, näiteks poegi.

 

[[Pilt:Bilibin justice.jpg|pisi|"Täidesaatev õigusemõistmine Kiievi-Venes", Ivan Bilibin]]

== Õigussüsteem ==

Kõige varasemad näited Kiievi-Vene õigussüsteemist pärinevad Kiievi vürstide ja [[Bütsants]]i vahelistest [[läbirääkimised|läbirääkimistest]] aastatest [[911]], [[944]] ja [[971]]. Nende läbirääkimiste materjalid sisaldavad andmeid näiteks Kiievi-Venemaa [[omandiõigus]]e, [[pärimine|pärimise]], [[vang]]ide ja [[ori|orjade]] kohta.

 

Vanavene õigus seisis põhiliselt [[kaupmees]]te huvide kaitsel. Vene kaupmeestega samadel alustel olid kaitstud ka välismaiste kaupmeeste õigused. Siiski sõltus see piirkonnast: mõned maa-alad olid välismaistele kaupmeestele avatud, teised maad ja hõimud seadsid välismaiste kaupmeeste tegevusele mõnel või koguni kõigil tegevusaladel piiranguid.

 

== Kiievi suurvürstide sõjakäigud ==

* [[907. aasta sõjakäik Konstantinoopoli]] Olegi juhtimisel

 

== Suurvürstiriigi lagunemine ==

[[11. sajand]]i keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] ja Novgorodi vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud ([[Kiievi Sofia katedraal|Kiievis]], [[Polotski Sofia katedraal|Polotskis]] ja [[Novgorodi Sofia katedraal|Novgorodis]], mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] katedraaliga.