Puugipask: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
16. rida:
| sünonüümid = ''Aethalium septicum''
}}
'''Puugipask''' (''Fuligo septica'') on [[limakud|limakute]] ehk limaseente tuntuim esindaja [[Eesti]]s. Ta on maailma suurim limaseen, mille viljakeha võib kasvada üle 30 cm suureks. Tema viljakeha on padjakujuline. Värvuselt on puugipask oranžist tellispunaseni. Ta on praguneva pinnaga, seest täidetud tumepruuni tolmava eosmassiga.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://miksike.ee/docs/referaadid2005/puugipask_teele.htm|Pealkiri=Puugipask|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
== Teisendid ==
27. rida:
== Levik ==
Hajusalt kõikjal Eestis, mõnel aastal kohati massiline.<ref>[[Veiko Kastanje|Kastanje, V.]] 1995. Puugipask. ''Eesti Loodus'' 2: 48–49.</ref>
Leida võib puugipaska kasekändudel soistes kohtades, kõikjal Eestis. Paljunemisajal juulist septembrini, ronib ta valguse kätte ning moodustab kuiva värvilise viljakeha, mis on täidetud eostega. Puugipask on mõnes mõttes seent meenutav alglooma esindaja, kes elab oma elu varjatult, kellelegi kahju tegemata või kasu toomata.<ref name=":0" />
== Kirjeldus ==
32. rida ⟶ 34. rida:
== Puugipask rahvausundis ==
Rahvasuu järgi võib puugipasa leidmisega palju halba juhtuda. Näiteks uskumus, et kui puugi või krati kõht vara (piima) vedades liiga täis saab, siis ta jätab endast maha jälje, puugipasa. Tavaliselt põletati see kohe ära, kartes tagajärjena puugikskäijal juhtuvat mingi õnnetus, näiteks tekkisid tal seedehäired vm. Teise suurema rühma puugipasa kohta moodustavad teated, mille kohaselt saadab nõid puugipasa ohvrile kahjutekitamiseks.
==Vaata ka==
|