Lapi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

|kaotused1=774 langenudlangenut <br/>3000 haavatudhaavatut<br/>262 kadunudkadunut

|kaotused2=1200 langenudlangenut <br/>2300 haavatudhaavatut<br/>1300 vangistatudvangistatut

[[Pilt:LapinSota.jpeg|thumb|right|[[Muonio]].]]

'''Lapi sõda''' oli relvakonflikt [[Soome]] ja [[Saksamaa]] vahel [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpul [[15. september|15. septembrist]] [[1944]] kuni [[25. aprill]]ini [[1945]] [[Lapimaa]]l. Mõned allikad kästitlevadkäsitlevad seda sõda ka [[Jätkusõda|Jätkusõja]] osana.<ref>EE 13: Lisad, Register. Artikkel: Jätkusõda.</ref>

Aastal [[1943]] hakkas Saksamaa väejuhatus tegema ettevalmistusi juhuks, kui Soome sõlmib vaherahu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]] (''Weisung Nr.50 für die Vorbereitung der Rückführung des Geb.A.O.K.20 nach Nordfinnland und Nordnorwegen'', 28. september 1943.a.<ref>W. Hubatsch: Hitlers Weisungen für die Kriegführung 1939-1945. lk. 231-232</ref>). Sakslased plaanisid tagasi tõmbuda põhja suunas, et kaitsta [[nikkel|niklikaevandusi]] [[Petšenga|Petsamo]] ümbruses. Talvel [[1943]]–[[1944]] täiustasid sakslased Põhja-Soome ja Põhja-[[Norra]] vahelist teedevõrku, kasutades selleks laialdaselt [[sõjavang]]e. Suur osa sõjavangidest oli pärit Lõuna-[[Euroopa]]st ning ikka veel suvemundreis, mistõttu inimkaotused olid suured.

Üheks Nõukogude Liiduga sõlmitud vaherahu ([[19. september]] 1944) tingimuseks oli see, et Soome (sarnaselt [[Itaalia]] ja [[Rumeenia]]ga) pidi [[Wehrmacht]]i oma pinnalt välja ajama. Algul üritasid Soome ja Saksa ohvitserid organiseerida rahulikku taandumist, kuid Nõukogude Liidu survel algas veel enne vaherahu lepingu sõlmimist ka lahingutegevus. 15. septembril 1944 üritasid sakslased hõivata [[Suursaar]]t [[Soome laht|Soome lahes]] (operatsioon ''"[[Tanne Ost]]''"), kuid Soome väed lõid nad tagasi, võttes suure osa Saksa [[dessant|dessandist]] vangi.

[[28. september|28. septembril]] algas lahingutegevus ka [[Puhdasjärvi]]l. Mõned päevad hiljem toimus Soome vägede dessant [[Tornio]] lähedal, millega rünnati sakslasi selja tagant. Saksa väejuhatus võttis seda kui eelnevate kokkulepete rikkumist ning alustas taandumise kaitseks tõsist sõjategevust. Tornio piirkonnas kestsid lahingud umbes nädala. Taandumisel kasutasid sakslased [[põletatud maa taktika]]t, hävitades kogu [[infrastruktuur]]i. Järgmised olulised lahingud olid [[Kemi (Soome)|Kemi]] vallutamine [[7. oktoober|7.]] ja [[8. oktoober|8. oktoobril]], [[Taipale lahing]] [[12. oktoober|12.]]–[[14. oktoober|14. oktoobril]], [[Rovaniemi]] vallutamine [[16. oktoober|16.]] ja [[17. oktoober|17. oktoobril]] ja [[Muonio]] vallutamine [[26. oktoober|26.]]–[[30. oktoober|30. oktoobril]]. Talve tulekul muutus sõda positsioonisõjaks, sest sakslased olid Loode-Lapimaal väga hästi kindlustunud. Viimane lahing toimus [[24. aprill]]il [[Kilpisjärvi küla|Kilpisjärvil]]. Viimased saksaSaksa väeüksused lahkusid Soomest [[27. aprill]]il.

Sakslaste kaotused sõjas olid umbes 950 surnut, 2000 haavatut ja 1300 vangilangenudvangilangenut, Soome poolel 774 surnut, 3000 haavatut, 262 teadmata kadunudkadunut. Lapimaal hävis kolmandik hooneist ning kõik [[maantee]]- ja [[raudtee]]sillad peale kahe. Sada tuhat tsiviilelanikku siirdus sõjapõgenikena [[Rootsi]]. Soome armee demobiliseeriti, Saksa sõjavangid anti üle Nõukogude Liidule.

*[http://www.sodatkuvina.cjb.net/LapinsotaMain.htm Lapi sõja kaardid, pildidskeemid, fotod ja laulud]