Eesti Roheline Liikumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Eesti Roheline Liikumine (ERL)''' on keskkonnakaitsega tegelev
▲'''Eesti Roheline Liikumine (ERL)''' on keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik organisatsioon, mille eesmärk on parandada Eesti keskkonna olukorda ja suunata meie ühiskonda rohelisele jätkusuutlikule mõtteviisile.
ERL-i liikmeskonda kuulub pea 1000 erinevas vanuses liiget.
6. rida ⟶ 5. rida:
ERL-i finantseerimine on toimunud mitmete välisriikide fondidest saadud [[grant]]ide abil, vähesel määral toetab ERL-i tegevust ka Eesti riik ja riigisisesed ühendused.
==
ERL-i sündi võib pidada 1986.–1988. aasta [[fosforiidisõda|"fosforiidisõjast"]] osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätkuks. Idee luua loodussõprade poliitiline ühendus käidi avalikult välja ligi 800 "rohelise mõttelaadiga" inimese kogunemisel 28. aprillil 1988 Tallinna vanas Poliitharidusmajas. Moodustatud initsiatiivgrupp ([[Juhan Aare]], [[Rein Einasto]], [[Peeter Liiv]], [[Tiit Made]], [[Ants Paju]], [[Vello Pohla]], [[Eino Väärtnõu]]) töötas välja põhikirja ja programmi projektid. ERL-i asutamiskoosolek toimus Tallinna uue Poliitharidusmaja (hilisem [[Sakala keskus]]) suures saalis 23. mail 1988 kõigile avatud rahvakoosolekul. Kohal oli rohkem kui 2000 inimest. ERL-i esimeheks valiti [[Juhan Aare]] ja aseesimeheks [[Tiit Made]]. Juhatuse koosseisu delegeeriti [[Rein Einasto]], [[Mario Kivistik]], [[Ott Kool]], [[Peeter Liiv]], [[Endel Lippmaa]], [[Lennart Meri]], [[Ants Paju]], [[Vello Pohla]] ja [[Eino Väärtnõu]]. Koosolek andis signaali Eesti üldsuse vastuseisust [[NSV Liidu Plaanikomitee]] ekspertkomisjonile, kes pidi neli päeva hiljem otsustama Virumaale planeeritava fosforiidikaevanduse küsimuse. ▼
ERL on varem korraldanud iga-aastast roheliste rattaretke "Kuidas elad?" ja ERL aastakoosolekuga ühendatud keskkonnakonverentsi "Roheline Foorum". Praegu toimuvad Tallinnas ja Tartus regulaarselt
6. juunil 1988 toimus [[Tallinna Linnahall]]is ERL-i korraldatud rahvakogunemine rohkem kui 5000 inimesele, kus vastu võetud otsuses mõisteti hukka EKP Keskkomitee ebademokraatlik tegevus, avaldati usaldamatust parteijuhtidele [[Karl Vaino]]le ja [[Bruno Saul]]ile, nõuti põlevkivi röövkasutamise lõpetamist, Viru soojuselektrijaama rajamise plaanidest loobumist, [[vööndiaeg|vööndiaja]] taastamist, migratsiooniga seotud küsimuste avalikustamist jm. Teine ERL-i rahvakoosolek toimus 25. augustil 1988 Tallinna Linnahallis, kus sama suure osavõtjate foorumi juuresolekul võeti vastu ERL-i resolutsioon nr 1, milles nõuti kategooriliselt Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe Bruno Sauli kui fosforiidikaevanduse eestvedaja ametist vabastamist 60 päeva jooksul. Saul vabastati ametist 16. novembril Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul. Samal päeval avaldas ERL-i juhatus resolutsiooni nr 2, milles nõuti kokku tulnud Ülemnõukogult paranduste sisseviimist Eesti NSV konstitutsiooni, et oleks tagatud Eesti NSV seaduste ülimuslikkus. Toetati ka ideed vastu võtta Eesti taasiseseisvumisele väga oluline suveräänsusdeklaratsioon, mis ka teoks sai.▼
ERL-i väljatöötatud otsused, pöördumised ja ühiskonna ümberkorraldamise ettepanekud kandusid kiiresti loomisel olnud erakondade ja liikumiste programmidesse. Sedavõrd, kuivõrd tugevnes ja laienes [[Rahvarinne|Rahvarinde]] poliitiline haare, taandus ERL peamise rahva meelsuse kujundaja rollist. Suurem osa tema liikmetest ühines Rahvarindega. 1990. aasta Ülemnõukogu valimistel osutusid valituks ERL-i egiidi all [[Vello Pohla]] ja [[Villu Jürjo]]. [[Tiit Made]] sai isikumandaadi [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] nimekirjast. [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] saadikukandidaatiks esitamise taga oli ka Tartumaa Roheliste Liit.▼
== Juhatus ==
ERL-i esimeesteks on olnud [[Toomas Frey]] (1988–1990), [[Tõnu Oja (ökoloog)|Tõnu Oja]] (1991–1998), [[Peep Mardiste]] (1998–2005).
18. märtsil 2018 valiti ERL-i uus juhatus koosseisus [[Kai Allikas]], [[Mart Kullamaa]], [[Mihkel Annus]], [[Marian Hiire]] ja [[Katrin Pärgmäe]].<ref>http://www.roheline.ee/uudised/uudis/2018/02/19/tule-erli-uue-juhatuse-liikmeks/</ref>
[[1989]]. aastal eraldus ERL-ist poliitikale keskendunud erakond [[Eesti Roheline Partei]] ja liikumist jätkas poliitikasse mittesekkuv ühendus, mille tegevuseks sai peaasjalikult keskkonnaprojektidega tegelemine.▼
== Ajalugu ==
▲ERL-i sündi võib pidada 1986.–1988. aasta [[fosforiidisõda|
ERL-is on olnud tegevad 7 alalist töörühma: [[energeetika]] ja [[atmosfäär]]i, [[säästev tarbimine|säästva tarbimise]], noorte, transpordi, [[planeering]]ute jälgimise ja veekaitse töörühm ning metsatoimkond. ▼
▲6. juunil 1988 toimus [[Tallinna Linnahall]]is ERL-i korraldatud rahvakogunemine rohkem kui 5000 inimesele, kus vastu võetud otsuses mõisteti hukka [[EKP Keskkomitee]] ebademokraatlik tegevus, avaldati usaldamatust parteijuhtidele [[Karl Vaino]]le ja [[Bruno Saul]]ile, nõuti [[põlevkivi]] röövkasutamise lõpetamist, Viru soojuselektrijaama rajamise plaanidest loobumist, [[vööndiaeg|vööndiaja]] taastamist, migratsiooniga seotud küsimuste avalikustamist jm. Teine ERL-i rahvakoosolek toimus 25. augustil 1988 Tallinna Linnahallis, kus sama suure osavõtjate foorumi juuresolekul võeti vastu ERL-i resolutsioon nr 1, milles nõuti kategooriliselt [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe Bruno Sauli kui fosforiidikaevanduse eestvedaja ametist vabastamist 60 päeva jooksul. Saul vabastati ametist 16. novembril Eesti NSV Ülemnõukogu istungjärgul. Samal päeval avaldas ERL-i juhatus resolutsiooni nr 2, milles nõuti kokku tulnud Ülemnõukogult paranduste sisseviimist [[Eesti NSV konstitutsioon (1978)|Eesti NSV konstitutsiooni]], et oleks tagatud Eesti NSV seaduste ülimuslikkus. Toetati ka ideed vastu võtta Eesti taasiseseisvumisele väga oluline [[Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest|suveräänsusdeklaratsioon]], mis ka teoks sai.
▲Praegusel hetkel tegeleb ERL erinevate keskkonnaalaste teemadega, nagu näiteks inimsõbralik linnakeskkond, jätkusuutlik tarbimine, jäätmemajandus ning energeetika ja kliima. ERL-i eesmärk on kaitsta Eesti ja laiemas mõttes terve maakera keskkonda ning rakendada erinevaid meetmeid, et piirata edasist looduse hävitamist ning leida uusi alternatiivseid meetodeid senistele jätkusuutmatutele tehnoloogiatele.
▲ERL-i väljatöötatud otsused, pöördumised ja ühiskonna ümberkorraldamise ettepanekud kandusid kiiresti loomisel olnud erakondade ja liikumiste programmidesse. Sedavõrd, kuivõrd tugevnes ja laienes [[Rahvarinne|Rahvarinde]] poliitiline haare, taandus ERL peamise rahva meelsuse kujundaja rollist. Suurem osa tema liikmetest ühines Rahvarindega. 1990. aasta Ülemnõukogu valimistel osutusid valituks ERL-i egiidi all [[Vello Pohla]] ja [[Villu Jürjo]]. [[Tiit Made]] sai isikumandaadi [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] nimekirjast. [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] saadikukandidaatiks esitamise taga oli ka Tartumaa Roheliste Liit.
▲[[1989]]. aastal eraldus ERL-ist poliitikale keskendunud erakond [[Eesti Roheline Partei]] ja liikumist jätkas poliitikasse mittesekkuv ühendus, mille tegevuseks sai peaasjalikult keskkonnaprojektidega tegelemine.
▲ERL-is on olnud tegevad
▲ERL on varem korraldanud iga-aastast roheliste rattaretke "Kuidas elad?" ja ERL aastakoosolekuga ühendatud keskkonnakonverentsi "Roheline Foorum". Praegu toimuvad Tallinnas ja Tartus regulaarselt [https://www.facebook.com/Rohelise-Tee-%C3%95htu-125174284235560/?fref=ts rohelise tee õhtud], mis on keskkonnaharidusliku eesmärgiga arutelud erinevatel teemadel.
== Kuulumine katusorganisatsioonidesse ==
48. rida ⟶ 49. rida:
* 2015–... ilmub ERLi [http://www.roheline.ee/lugemist/ infokiri]
== Viited ==
<references />
==Vaata ka==
| |||