Redaktsioon: 25. detsember 2017, kell 16:45 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. märts 2018, kell 18:35 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
79. rida: Rzeczpospolital puudus alaline suur sõjavägi, suurem osa riigi kaitsejõududest moodustus sõjalise ohu korral [[ratsavägi]] ([[husaar]]id, [[kürassiir]]id ja kasakatest kerge ratsavägi) – riigi aadlikest [[šlahta]]st ja suuraadlike, [[magnaat]]ide sõjajõududest. Alaline palgasõjavägi moodustati alles kuningas [[Sigismund II August]]i poolt 1563. aastal Piotrkówi seimi tuulemusel, kui neljandik krooni [[riigimõis]]ade tuludest suunati alalise sõjaväe ülalpidamiseks. Alalist sõjaväge hoiti aga riigi lõunaosas, mida ohustasid pidevalt [[Krimmi khaaniriik\|Krimmi khaaniriigi]] ja [[Osmanite riik\|Osmanite riigi]] rüüsteretked. Sõjategevuse korral eraldati seimi poolt raha ungari, tšehhi ja saksa [[palgasõdur]]ite, [[jalavägi\|jalaväelaste]] palkamiseks ja ülalpidamiseks. Sõjavägede juhtimiseks valiti eluaegsed juhid nii Poola [[Krooni maad]]el, st. Poola ehk Krooni suurhetman, kui ka Leedu aladel [[Leedu suurhetman]]. Sõja ajal võis Poola kuningas võtta endale ülemjuhataja koha. == Seisused == 109. rida: Poola-Leedus levisid algusest peale [[usuvabadus]]e põhimõtted, kuigi [[Sigismund II]] valitsusaja lõpul omandasid suurema mõju talle ja riigi usupoliitikale [[Rooma-katoliku kirik]]u [[jesuiidid]] ning [[Piotrków Trybunalski\|Piotrków]]i seimil 1538 võeti vastu [[juut]]ide õigusi piiravad otsused. 1570 aastal toimunud protestantide [[Sandomirez]]i kirikukogul proovisid [[protestandid]] moodustada ühist esindusorganit. Esialgu olid need ametliku aluseta, kuni [[1573]] sõlmiti [[Varssavi konföderatsioon]], mis usuvabaduse seadustas. Õigupoolest oli see esimene taoline dokument kogu Euroopas. Sellele kirjutasid alla kõigi tollal Poola-Leedus levinud suuremate [[religioon]]ide esindajad. Ainsana seisis Varssavi konföderatsioonile jäigalt vastu [[katoliku kirik]], konföderatsiooni lepingule kirjutas alla kõigest üks [[piiskop]] (katoliku kiriku hinnangul väidetavalt mõõga ähvardusel) ja katoliku kirik heitis mõne vaimuliku endi seast välja konföderatsiooni toetamise eest. [[16. sajand]]i teisel poolel teravnesid [[konfessioon]]ide vahelised pinged ühes [[vastureformatsioon]]i hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, [[jesuiitide ordu]]. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras [[Rooma-Katoliku Kirik]] üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel. Kuningas [[Zygmunt III Waza]] valitsemisajal, kreekakatoliku kirikukoguduste kirikukogul [[Brest-Litovsk]]is lepiti kokku 33 tingimust, mille alusel kogudused tunnistavad Rooma paavsti ülimuslikkust: teoloogilised põhimõtted, [[Kirikuslaavi keel\|vanaslaavi]] kirikuteenistuse keele säilimine, [[Julianuse kalender\|Julianuse kalendri]] säilitamine kirikutähtpäevade tähistamisel ja vaimulike õigus pereelule jt<ref>Э. Андерсен, [http://www.conflicts.rem33.com/images/Ukraine/Uniatstwo_R.htm ПРАВОСЛАВНЫЕ КАТОЛИКИ: КРАТКИЙ ЭКСКУРС В ИСТОРИЮ УКРАИНСКО-БЕЛОРУССКОГО УНИАТСТВА]</ref>. [[23. detsember\|23. detsembril]] 1595 kinnitas paavst dekreediga (''Magnus Dominus et laudabilis'') need punktid. [[1596]]. aastal moodustasid Rzeczpospolita territooriumil asuvate ukrainlaste ja valgevenelaste [[kreekakatoliku kirik]]u kogudused [[Bresti unioon]]iga [[Rooma paavst]]ile ja [[Roomakatoliku kirik]]ule alluva [[uniaadikirik]]u – [[Valgevene Kreekakatoliku Kirik\|Valgevene]] ja [[Ukraina Kreekakatoliku Kirik]]u. Uniooniga mitteühinenud õigeusu kirikukoguduste vara suures osas konfiskeeriti ja tegevust takistati. Tegevust jätkas vaid [[vene õigeusk\|vene õigeusu]] [[Lvivi piiskopkond]] ja Poola keskvõimu poolt nõrgalt kontrollitud [[Zaporižžja (ajalooline piirkond)\|Zaporižžja]] ning iseseisvates linnades. Vene õigeusu metropoolia Kiievis, taastati [[1621]]. aastal ning seejärel ka piiskopkonnad [[Przemyśl]]is, [[Połack]]is, [[Vladimir]]is, [[Lutsk]]is, [[Chełm]]is ja [[Pinsk]]is. Poola-Leedu oli erand kogu Euroopas, kus tollal [[ususõda\|ususõjad]] möllasid. Usuvabadus kehtis Poola-Leedus kuni riigi lõpuni. Seetõttu otsisid Poola-Leedus varjupaika kõige radikaalsemad sektid, kes oma kodumaalt usulise tagakiusamise eest põgenesid. Näiteks [[paavst]]i [[legaat]] [[Stanisław Hozjusz]] (1504–1579) kirjutas: «See maa on saanud ketserite varjupaigaks.» 179. rida: [[17. sajand]]i keskpaiku tekkis [[poliitika\|poliitiline]], [[majandus]]lik ja [[ühiskond\|sotsiaalne]] [[kriis]], mida soodustasid jätkuvad sõjad, [[Rootsi suurvõimu ajastu\|oma võimu kõrgpunktis oleva]] [[Rootsi kuningriik\|Rootsi kuningriigiga]], laieneva [[Moskva tsaaririik\|Moskva tsaaririigiga]] ja sõjad [[Osmanite riik\|Osmanite riigiga]]. {{Vaata\|Poola-Vene sõda}}, ''[[Segaduste aeg]] Venemaal, [[Vene-Poola sõda (1609–1618)\|(1609–1618)]], [[Vene-Poola sõda (1632–1634)\| (1632–1634)]], [[Vene-Poola sõda (1654–1667)\|(1654–1667)]]'' {{Vaata\|Poola-Türgi sõda}}, ''[[Poola–Türgi sõda (1620–1621)\|(1620–1621)]], [[Poola–Türgi sõda (1633–1634)\|(1633–1634)]], [[Poola–Türgi sõda (1666–1671)\|(1666–1671)]] ning [[Suur Türgi sõda\|Suures Türgi sõjas]]: [[Poola–Türgi sõda (1672–1676)\|(1672–1676)]], [[Poola–Türgi sõda (1683–1699)\|(1683–1699)]]'' === Hmelnõtskõi ülestõus ja Vene-Poola sõda (1654–1667)=== {{Vaata\|Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus}}, ''[[Vene-Poola sõda (1654–1667)]]'' {{vaata\|Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)}} [[1648]]. aastal algas kasakate võitlus [[Ukraina ajalugu#Uusaeg\|Ukraina iseseisvumiseks Poolast ja õiguste saavutamiseks]] ([[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]) ning pöörduti ka abi saamiseks [[Moskva tsaaririik\|Moskva tsaaririigi]] poole ([[Poola-Vene sõda (1654–1667)]]). Moskva tsaaririigi ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest ida pool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljapoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik, [[Igavese rahu leping]]u, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla [[Smolensk]] ja osa Ukrainat koos [[Kiiev]]iga. 208. rida: {{vaata\|Rzeczpospolita ajalugu (1648–1764)}} [[File:7yearswar.PNG\|pisi\|left\|Preisi-Vene sõjategevus [[Seitsmeaastane sõda\|Seitsmeaastases sõjas]]]] Seitsmeaastane sõda algas [[1756]] Preisimaa kuningriigi kallaletungiga Saksimaa kuurvürstiriigile, [[Venemaa keisririik\|Venemaa keisririigi]] liitlasele ning vallutas Saksimaa kuurvürsti ning [[Poola kuningas]] ja [[Leedu suurvürst]]i [[August III]]-a [[Saksimaa kuurvürstiriik\|Saksimaa kuurvürstiriigi]] alad. Samal aastal ründas [[Prantsusmaa kuningriik\|Prantsuse]] laevastik [[Vahemeri\|Vahemerel]] [[Suurbritannia kuningriik\|Suurbritannia]] vägesid. [[File:Borussiae regnum.jpg\|pisi\|[[Preisi kuningriik\|Preisi kuningriigi]] ja Rzeczpospolita piirialad 1758]] [[1757]]. aasta mais asus Venemaa keisririigi sõjavägi vastu Preisi vägedele, eesmärgiga piirata [[Friedrich II (Preisimaa)\|Friedrich II]] püüdlusi laiendada Preisimaa kuningriigi piire ning mõjuvõimu Euroopas. 1758. aastal vallutasid Venemaa keisririigi väed [[Köningsberg]]i. 1758. aastal jätkus sõjategevus Venemaa keisririigi jaoks eriliste edusammudeta. [[1759]]. aastal alustas Venemaa keisririigi armee pealetungi [[Odra\|Oder]]i liinil. Venemaa keisririigi väed lõid Preisi armeed ning purustas selle [[Palzigi lahing]]us ja vallutas [[Frankfurt Oderi ääres\|Oderi-äärse Frankfurdi]]. 241. rida: [[Kongressi-Poola]] (1815–1867), [[Krakówi Vabariik]] (1815–1846) [[II Rzeczpospolita]], [[Poola Rahvavabariik]] ==Viited==▼ {{viited}}▼ == Välislingid == 246. rida ⟶ 249. rida: {{commonskat\|Old maps of the Polish-Lithuanian Commonwealth\|Rzeczpospolita ajaloolised kaardid}} * [http://rzecz-pospolita.com/ Virtuaalne Rzeczpospolita] ▲==Viited== ▲{{viited}} {{Mall:Poola artiklid}}

Rzeczpospolita: erinevus redaktsioonide vahel