Õhumass: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Lisaviide ja uut infot |
||
7. rida:
Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja-Atlandil tekkinud [[tsüklon]]id ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma.
== Klassifitseerimine ==
Õhumasse eristatakse termodünaamilise ja geograafilise klassifikatsiooni alusel.<ref>{{Netiviide|Autor=Jüri Kamenik|URL=https://maaelu.postimees.ee/4410127/|Pealkiri=Õhumasside kütkes|Väljaanne=Maaelu|Aeg=15.02.2018|Kasutatud=24.03.2018}}</ref>
=== Termodünaamiline ===
* '''labiilne''' ehk ebastabiilne - tavaliselt niiske õhumass, mis on antitsükloni servaalal või mõne frondi läheduses, suvel maismaal, sügisel ja talvel avatud veekogude kohal. Väliseks tunnuseks konvektsioonipilved, hoogsajud, äike ja pagi
* '''stabiilne''' - tavaliselt külma aluspinna kohal, näiteks soe või väga kuiv õhk õhk külma vee kohal. Väliseks tunnuseks kihtpilved ja udu.
* '''indiferentne''' ehk ükskõikne - kohaliku päritoluga, sel võib olla nii labiilse kui stabiilse õhumassi tunnuseid.
=== Geograafiline ===
Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse:
*[[Ekvatoriaalne õhumass]]
12. rida ⟶ 21. rida:
*[[Parasvöötme õhumass]]
*Polaarne ([[arktiline õhumass]] ja [[antarktiline õhumass]]).
Lisanduvalt jaotatakse pea kõiki geograafilise jagunemisega õhumasse '''merelisteks''' ja '''mandrilisteks'''.
Õhumasside liikumise käigus uue aluspinna kohale need muutuvad ehk transformeeruvad, võttes osaliselt üle uusi omadusi.
==Viited==
| |||