[[Pilt:DickinsoniaCostataC.jpg|thumb|right|jäljendkivistis [[organism]]ist nimega ''Dickinsonia'', kes oli üks tüüpiline Ediakaara [[Hulkrakne organism|hulkrakne]] esindaja.]]
Varajane elu Maal oli mikroskoopiline, koosnedes [[ainuraksed|ainuraksetest]]
organismidest ja võimalik, et ka lihtsatest paljurakulistest organismidest. Selline aeg arvatakse olevat olnudkestnud üle 3 [[miljard]]i aasta. Kaasaegsete teadmiste järgi toimus esimene keerukamate, hulkraksete organismide teke just Ediakaara ajastul. Tolle ajastu eluvorme tuntakse ainult jäljendite järgi, mille nende pehmed kehad jätsid mudasse või tuhka, kuhu nad mattusid. Nad pole suguluses, ega sarnane ühegi tänapäeval elava elusorganismiga.<ref>ajakiri: National Geographic Eesti (märts 2018) lk 99</ref> Need esimesed makroskoopilised hulkraksed olid võrreldes Kambriumist alguse saanud organismidega väga algsed,algelise lihtsadehitusega, enamasti liikumisvõimetud elusolendid, kasutadeskes kasutasid toitainete omastamiseks valitseva hüpoteesi järgi osmoosi (osmotroofia). Ediakaara fauna, sellisel kujul nagu jäljendkivistised fossiilid osutavad, suri välja Kambriumi ajastu alguses, mida nimetatakse ka ussimaailmaks. EvolutsioonNii sünnitasnimetatakse aega kui Ediakaara lõppes ja Kambrium algas. Siis ilmuvad ussid, liikuvad olendid, kes arvatakse olevat olnud Ediakaara ajastu lõpu kihtide iseloomuliku augulise struktuuri põhjustajateks. Samuti oletatakse, et ussimaailm saigi saatuslikuks Ediakaara eluvormideluvormidele (üle 50 erineva organismi, leitud ligi 40-st kohast, kõigilt mandritelt peale Antarktika), kes olid kestlikud umbes 30 miljoni aasta jooksul.
