SA Kihnu Kultuuriruum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tuletooja (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
8. rida:
Kihnu saar on kujunenud aja jooksul paigaks, kus suhteliselt isoleeritud kogukond on säilitanud oma traditsioonilise kultuuri tänase päevani folklooris, kommetes ja käsitööoskustes, mis jätkuvalt antud kogukonna enesetunnetust määratlevad. Vaatamata kiirele arengule ja muutustele terves Euroopas, on tänapäeva Kihnus ja Manijal suudetud elavas kasutuses hoida palju arhailist.
 
Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti.
elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti.
 
Uued nähtused ja erinevad ajaloolised kihistused on sageli elanud kõrvuti ilma vana välja tõrjumata. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele
18. rida ⟶ 17. rida:
Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal [[UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekiri|UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja]]. 2008. aastal liideti see koos teiste "meistriteostega" inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjaga.
 
Vaimse[[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] sissekanded:
* [[Hapurokk|Hapuroka]] tegemne ja söömine Kihnus – [[Annika Annuk]];
* [[Kakuam (paat)|Kakuamiga]] räimede püüdmine Kihnus – Annika Annuk;
24. rida ⟶ 23. rida:
* Kihnu kinnaste kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
* [[Kihnu kört (rahvariie)|Kihnu kördi]] kandmine – [[Mare Mätas]];
* Kihnu [[sitsijakk|sitsijaki]] õmblemine ja kandmine – Annika Annuk;
* [[Kihnu troi (rahvariie)|Kihnu troi]] kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
* [[Kiviaed|Kiviaia]] ehitamine Kihnus – Annika Annuk;
34. rida ⟶ 33. rida:
 
== Eesmärk ==
[[SA Kihnu Kultuuriruum|SA Kihnu Kultuuriruumi]] eesmärk on Kihnu vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja arendamine võimalikult autentsel kujul. Oluliseim on Kihnu kultuuris osalejate ringi laiendamine, eriti noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga Kihnu ja Manija saarel.
 
== Põhitegevused ==
47. rida ⟶ 46. rida:
* [[Kihnu Kudumisfestival]]
 
Sihtasutuse toetusel ja kaasabil on ilmunud ajakiri Kyne.
Sihtasutus annab välja [[Pärimuspreemia]]-nimelist auhinda.
 
== Juhatus ja nõukogu ==
Aastast 2004 juhib SA Kihnu Kultuuriruumi tegevust [[Mare Mätas]].
SA Kihnu KultuuriruumSihtasutuse nõukogu esimees on [[Eha Ristimets]].
 
SA Kihnu Kultuuriruum nõukogu esimees on [[Eha Ristimets]].
Nõukogu liikmed on:
* [[Anu Raud]];
66. rida ⟶ 65. rida:
* [[Margit Salmar]];
 
Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees [[Rein Kupri]] ning juhatuse liikmed: [[Õie Vesik]], [[Annely Akkermann]], [[Johannes Leas]] ja [[Mark Soosaar]].
 
* [[Õie Vesik]]
* [[Annely Akkermann]]
* [[Johannes Leas]]
* [[Mark Soosaar]]
Sihtasutuse nõukogusse kuulusid aastal 2003: [[Joel Sang]], [[Helga Michelson]], [[Rosalie Karjam]], [[Katrin Kumpan]], [[Aet Maatee]], [[Anu Raud]], [[Ingrid Rüütel]] ja [[Külli Sepp]].