SA Kihnu Kultuuriruum: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
Kihnu kultuuriruum on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond. Kihnu elulaad ja elatusallikad on alati sõltunud ümbritsevast Läänemerest, mis mängib olulist rolli kogukonna tekkimises ja tavada kujunemises.
Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. Ümbritsev meri, karm kliima ja saarelised tingimused on kujundanud omakorda kihnu kogukonda, kelle ellujäämine on olnud sõltuv harmoonilisest kooseksistentsist loodusega, teisalt on aga sama oluliseks teguriks olnud traditsiooniliste teadmiste ja oskuste säilimine ning kunstiväljenduse edasiandmise protsess kogukondliku eluviisi kontekstis. Ühtlasi on pidevalt käidud läbi naaberkogukondadega mandri-Eestis ja läänepool asuval Saaremaal, aga oma mõju on jätnud ka suhtlemine kaugemate naabritega meresõidu ja kaubanduse kaudu. Neist erinevatest mõjutustest on saareelanikud vorminud ajapikku ainulaadse kultuuriväljenduse kompleksi, mis on samas sügavalt juurdunud iidsesse pärimusse.
Kihnu saar on kujunenud aja jooksul paigaks, kus suhteliselt isoleeritud kogukond on säilitanud oma traditsioonilise kultuuri tänase päevani folklooris, kommetes ja käsitööoskustes, mis jätkuvalt antud kogukonna enesetunnetust määratlevad. Vaatamata kiirele arengule ja muutustele terves Euroopas, on tänapäeva Kihnus ja Manijal suudetud elavas kasutuses hoida palju arhailist. Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks
elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti.
Uued nähtused ja erinevad ajaloolised kihistused on sageli elanud kõrvuti ilma vana välja tõrjumata. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele
mandrist, on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu.
| |||