Holodomor: erinevus redaktsioonide vahel

▲1932.–1933. aasta näljahäda käigus surnute arv on käsitlustes varieeruv, oleneb metoodikast ja poliitilistest hoiakutest ("meie kannatused on kõige suuremad"). Endine Ukraina president [[Viktor Juštšenko]] on väitnud, et nälga suri 7–10 miljonit ukrainlast. Neid arve kasutavad omatahtsi – olgugi, et Ukraina kohus on tõestanud poole väiksema arvu ehk '''3,9 miljoni''' inimese surma – ka mõned teiste riikide poliitikud ning mitmed meediaväljaanded. Samas tõid Juštšenko poliitilised vastased välja praeguse genotsiidi esinemise, viidates, et Ukraina iseseisvuse ajal on rahva arv vähenenud 6 miljoni inimese võrra ja suurenenud invaliidide arv, mis on [http://za.zubr.in.ua/2009/02/21/2511/ 5,2% elanikkonnast], ning soovitasid presidendil sagedase ''golodomor''<nowiki/>'i mälestussammaste avamise asemel enam tähelepanu pöörata rahva tervise parandamisele. Ukraina venevastased ja partei Meie Ukraina (ukraina keeles Наша Україна) poliitikud kavatsesid nõuda Venemaalt 10–13 triljonit dollarit, kui [[ÜRO]] tunnistab ''golodomor''<nowiki/>'i [[genotsiid]]iks. Pärast ÜRO ebasobivat otsust hüvitise nõudest loobuti. Kui [[Euroopa Parlament]] oli vastu võtnud resolutsiooni, millega ''golodomor'' tunnustati [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseks kuriteoks]], autasustas Ukraina president Viktor Juštšenko sakslasest Euroopa Parlamendi presidenti [[Hans-Gert Pöttering]]i ordeniga. Ent ''golodomor''<nowiki/>'i ei nimetatud genotsiidiks. Oma hoiakut ''golodomor''<nowiki/>'i väljendas [[Saksamaa liidukantsler]] [[Angela Merkel]], kes keeldus Ukraina-visiidi ajal külastamast 1932.–1933. aasta suure näljahäda, ''golodomor''<nowiki/>'i ohvrite memoriaali Kiievis, mis oli tavaliselt kõigi Ukrainat külastavate riigipeade väisangute programmis. Ka [http://obozrevatel.com/news/2008/9/27/260275.htm Iisraeli] suursaadik proua Kalay-Kleitmani on Ukrainas olles nentinud, et Iisrael ei saa tunnistada ''golodomor''<nowiki/>'i etnilise genotsiidi aktina. 2008. aasta aprillis sedastas [[Aleksandr Solženitsõn]], et Kubani ja Ukraina 1932.–1933. aasta sündmuste juhtimises osales kommunistliku partei ladvikus ka palju ukrainlasi, kuid kellelgi ei tekkinud arvamust, nagu vägivald oleks suunatud just nimelt ukrainlaste vastu, provokatiivne hädakisa "genotsiid" on tekitatud aastakümneid hiljem.