SA Kihnu Kultuuriruum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tuletooja (arutelu | kaastöö)
Tuletooja (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''SA Kihnu Kultuuriruum''' on 2003. aastal loodud [[sihtasutus]], mille eesmärk on muu hulgas tagada [[UNESCO pärimuskultuuride meistriteoste maailmanimekiri|UNESCO pärimuskultuuride meistriteoste maailmanimekirja]] kantud [[Kihnu kultuur]]i ja traditsioonide jätkusuutlikkus<ref name="Sihtasutuse koduleht">http://web.archive.org/web/20141204172730/http://www.kultuuriruum.ee/?id=494 (vaadatud 04.12.2014)</ref>.
 
==Mis on Kihnu kultuuriruum?==
KultuuriruumKihnu kultuuriruum on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond. Kihnu elulaad ja elatusallikad on alati sõltunud ümbritsevast Läänemerest, mis mängib olulist rolli kogukonna tekkimises ja tavada kujunemises.
 
Kihnu kultuuriruum on tekkinud sajandite vältel inimasustuse ja väikesaare looduskeskkonna koostoime tagajärjel. Ümbritsev meri, karm kliima ja saarelised tingimused on kujundanud omakorda kihnu kogukonda, kelle ellujäämine on olnud sõltuv harmoonilisest kooseksistentsist loodusega, teisalt on aga sama oluliseks teguriks olnud traditsiooniliste teadmiste ja oskuste säilimine ning kunstiväljenduse edasiandmise protsess kogukondliku eluviisi kontekstis. Ühtlasi on pidevalt käidud läbi naaberkogukondadega mandri-Eestis ja läänepool asuval Saaremaal, aga oma mõju on jätnud ka suhtlemine kaugemate naabritega meresõidu ja kaubanduse kaudu. Neist erinevatest mõjutustest on saareelanikud vorminud ajapikku ainulaadse kultuuriväljenduse kompleksi, mis on samas sügavalt juurdunud iidsesse pärimusse. Kihnu saar on kujunenud aja jooksul paigaks, kus suhteliselt isoleeritud kogukond on säilitanud oma traditsioonilise kultuuri tänase päevani folklooris, kommetes ja käsitööoskustes, mis jätkuvalt antud kogukonna enesetunnetust määratlevad. Vaatamata kiirele arengule ja muutustele terves Euroopas, on tänapäeva Kihnus ja Manijal suudetud
elavas kasutuses hoida palju arhailist.
Tänane kihnu kultuur on ainulaadne segu minevikust ja olevikust, sest ajalooliselt originaalne kihnu kultuur on võtnud omaks
elemente nii naabritelt Eestis kui rahvusvahelisest ringlusest. Neid elemente ei ole aga mehhaaniliselt üle võetud, vaid tõlgendatud ja loovalt ühendatud kihnu kultuuri konteksti.
Uued nähtused ja erinevad ajaloolised kihistused on sageli elanud kõrvuti ilma vana välja tõrjumata. Kihnlaste pärimus on koos oludega muutunud, kuid samal ajal oma põhiolemust läbi sajandite säilitada suutnud. Tänu saart iseloomustavale suhtelisele isoleeritusele
mandrist, on traditsiooniline kultuur ja elulaad kestnud aastasadu.
/[http://www.rahvakultuur.ee/s2/278_1148_1284_Taotluse_tekst_eesti_keeles.pdf väljavõte riiklikust taotlusest]/
 
== UNESCO nimkiri ==
Kihnu kultuuriruum kanti 2003. aastal [[UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekiri|UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja]]. 2008. aastal liideti see koos teiste "meistriteostega" inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjaga.
Vaimse kultuuripärandi nimistu sissekanded:
* Hapuroka tegemne ja söömine Kihnus – [[Annika Annuk]];
* Kakuamiga räimede püüdmine Kihnus – Annika Annuk;
* Kihnu keel – [[Külli Laos]];
* Kihnu kinnaste kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
* Kihnu kördi kandmine – [[Mare Mätas]];
* Kihnu sitsijaki õmblemine ja kandmine – Annika Annuk;
* Kihnu troi kudumine ja kandmine – Annika Annuk;
* Kiviaia ehitamine Kihnus – Annika Annuk;
* Leivategu Kihnus – Annika Annuk;
* Räimede suitsutamine ja söömine Kihnus – Annika Annuk;
* Säärepaelte tegemine ja kasutamine Kihnus – Annika Annuk;
* Talvine kalapüük Kihnus – [[Karin Leivategija]];
* Õlle tegemine ja joomine Kihnus – Annika Annuk.
 
Kultuuriruum on ainulaadne Läänemere geograafilises lähiümbruses, selle silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad, kihnu keel ja looduskeskkond. Kihnu elulaad ja elatusallikad on alati sõltunud ümbritsevast Läänemerest, mis mängib olulist rolli kogukonna tekkimises ja tavada kujunemises.
 
== Eesmärk ==
37. rida ⟶ 64. rida:
* [[Margit Salmar]];
 
Kultuuriruumi Eesti riikliku kandidatuuri seadsid üles 2003. aastal sihtasutust juhtinud esimees [[Rein Kupri]] ning juhatuse liikmed:
==Viited==
* [[Õie Vesik]]
{{viited}}
* [[Annely Akkermann]]
* [[Johannes Leas]]
* [[Mark Soosaar]]
Sihtasutuse nõukogusse kuulusid aastal 2003: [[Joel Sang]], [[Helga Michelson]], [[Rosalie Karjam]], [[Katrin Kumpan]], [[Aet Maatee]], [[Anu Raud]], [[Ingrid Rüütel]] ja [[Külli Sepp]].
 
==Välislingid==
* [http://www.rahvakultuur.ee/s2/278_1148_1284_Taotluse_tekst_eesti_keeles.pdf Eesti riiklik kandiatuur, Taotluse tekst eesti keeles]
*[http://www.kultuuriruum.ee Sihtasutuse koduleht]
* [http://www.kultuuriruum.ee Sihtasutuse koduleht]
* [http://www.facebook.com/kihnukultuuriruum SA Kihnu Kultuuriruumi Facebooki-leht]
 
==Vaata ka==
* [https://parnu.postimees.ee/2368893/hoidkem-inimest-oma-korval Hoidkem inimest oma kõrval] – [[Pärnu Postimees]], [[16. mai]] [[2003]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Eesti sihtasutused]]