Vikipeedia

Holodomor: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
60. rida:
Vaata ka '''[[1920ndate ja 1930ndate näljahäda NSV Liidus]]'''.
 
[[File:Vahejuhtum Golodori ilmutamisel.jpg|thumbpisi|Postmargile Ukraina Golodomor 1932–1933 on disainitud foto 1921. aasta näljahädast Kaasani kubermangus (nüüd Orenburgi oblast, VeneVenemaa föderatsioonFöderatsioon)]]
 
Ukraina kannatuste tõestusmaterjalidena kasutatakse fotosid näljahädast Venemaal. Ilmekam on 2003. aasta Ukraina postmark ''"Пам'яті жертв голодомору"''.
Ilmekam on 2003. aasta Ukraina postmark ''"пам'яті жертв голодомору"''.
1932.–1933. aasta näljahäda käigus surnute arv on varieeruv, oleneb käsitletavast metoodikast ja poliitilistest hoiakutes „meie kannatused on kõige suuremad.” Endine Ukraina president [[Viktor Juštšenko]] on väitnud, et nälga suri 7–10 miljonit ukrainlast. Neid arve kasutavad omatahtsi – olgugi et Ukraina kohus on tõestanud poole väiksemat
ehk '''3,9 mln''' inimese surma – ka mõned teiste riikide poliitikud ning mitmed meediaväljaanded. Samas tõid Juštšenko poliitilised vastased välja tänase genotsiidi esinemise, viidates, et Ukraina iseseisvumise ajal on rahva arv vähenenud 6 miljoni inimese võrra ja suurenenud invaliidide arv, mis [http://za.zubr.in.ua/2009/02/21/2511/ 5,2% elanikkonnast] ning soovitasid presidenti sagedase ''golodomor''<nowiki/>'i mälestussammaste avamise asemel enam tähelepanu pöörama rahva tervise parandamisele. Ukraina venevastased ja partei „Meie Ukraina” (ukr. „Наша Україна”) poliitikud kavandasid nõuda Venemaalt 10–13 triljonit dollarit, kui ÜRO tunnistab ''golodomor''<nowiki/>'i genotsiidiks. Pärast ÜRO ebasobivat otsust hüvitisenõudest loobuti. Kui Euroopa Parlament oli vastu võtnud resolutsiooni, millega ''golodomor'' tunnustati inimsusvastaseks kuriteoks, autasustas Ukraina president Viktor Juštšenko sakslasest Euroopa Parlamendi presidenti Hans-Gert Pötteringi ordeniga. Ent ''golodomor''<nowiki/>'i ei nimetatud genotsiidiks. Oma hoiakut ''golodomor''<nowiki/>'i väljendas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes keeldus Ukraina-visiidil külastamast 1932.–1933. aasta suure näljahäda, ''golodomor''<nowiki/>'i ohvrite memoriaali Kiievis, mis oli tavaliselt kõigi Ukrainat külastavate riigipeade väisangute programmis. Ka [http://obozrevatel.com/news/2008/9/27/260275.htm Iisraeli] suursaadik proua Kalay-Kleitmani on Ukrainas olles nentinud, et Iisrael ei saa tunnistada ''golodomor''<nowiki/>'i etnilise genotsiidi aktina. 2008. aasta aprillis sedastas [[Aleksandr Solženitsõn]], et Kubani ja Ukraina 1932.–1933. aasta sündmuste juhtimises osales kommunistliku partei ladvikus ka palju ukrainlasi, kuid kellelgi ei tekkinud arvamust, nagu vägivald oleks suunatud just nimelt ukrainlaste vastu, provokatiivne hädakisa "genotsiid" on tekitatud aastakümneid hiljem.▼
 
▲1932.–1933. aasta näljahäda käigus surnute arv on käsitlustes varieeruv, oleneb metoodikast ja poliitilistest hoiakutest ("meie kannatused on kõige suuremad"). Endine Ukraina president [[Viktor Juštšenko]] on väitnud, et nälga suri 7–10 miljonit ukrainlast. Neid arve kasutavad omatahtsi – olgugi, et Ukraina kohus on tõestanud poole väiksema arvu ehk '''3,9 mlnmiljoni''' inimese surma – ka mõned teiste riikide poliitikud ning mitmed meediaväljaanded. Samas tõid Juštšenko poliitilised vastased välja tänasepraeguse genotsiidi esinemise, viidates, et Ukraina iseseisvumiseiseseisvuse ajal on rahva arv vähenenud 6 miljoni inimese võrra ja suurenenud invaliidide arv, mis on [http://za.zubr.in.ua/2009/02/21/2511/ 5,2% elanikkonnast], ning soovitasid presidentipresidendil sagedase ''golodomor''<nowiki/>'i mälestussammaste avamise asemel enam tähelepanu pööramapöörata rahva tervise parandamisele. Ukraina venevastased ja partei „MeieMeie Ukraina”Ukraina (ukr.ukraina „Нашаkeeles Україна”Наша Україна) poliitikud kavandasidkavatsesid nõuda Venemaalt 10–13 triljonit dollarit, kui [[ÜRO]] tunnistab ''golodomor''<nowiki/>'i genotsiidiks[[genotsiid]]iks. Pärast ÜRO ebasobivat otsust hüvitisenõudesthüvitise nõudest loobuti. Kui [[Euroopa Parlament]] oli vastu võtnud resolutsiooni, millega ''golodomor'' tunnustati [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastaseks kuriteoks]], autasustas Ukraina president Viktor Juštšenko sakslasest Euroopa Parlamendi presidenti [[Hans-Gert PötteringiPöttering]]i ordeniga. Ent ''golodomor''<nowiki/>'i ei nimetatud genotsiidiks. Oma hoiakut ''golodomor''<nowiki/>'i väljendas [[Saksamaa liidukantsler]] [[Angela Merkel]], kes keeldus Ukraina-visiidilvisiidi ajal külastamast 1932.–1933. aasta suure näljahäda, ''golodomor''<nowiki/>'i ohvrite memoriaali Kiievis, mis oli tavaliselt kõigi Ukrainat külastavate riigipeade väisangute programmis. Ka [http://obozrevatel.com/news/2008/9/27/260275.htm Iisraeli] suursaadik proua Kalay-Kleitmani on Ukrainas olles nentinud, et Iisrael ei saa tunnistada ''golodomor''<nowiki/>'i etnilise genotsiidi aktina. 2008. aasta aprillis sedastas [[Aleksandr Solženitsõn]], et Kubani ja Ukraina 1932.–1933. aasta sündmuste juhtimises osales kommunistliku partei ladvikus ka palju ukrainlasi, kuid kellelgi ei tekkinud arvamust, nagu vägivald oleks suunatud just nimelt ukrainlaste vastu, provokatiivne hädakisa "genotsiid" on tekitatud aastakümneid hiljem.
13. jaanuaril 2010 [http://ria.ru/society/20100114/204446059.html#ixzz2sY0Mi9ED%20%20 mõistis [[Kiiev<nowiki>]]</nowiki>i apellatsioonikohus] 1932.–1933. aasta kuritegudes süüdi [[NLKP]] peasekretäri [[Jossif Stalin]]i ja hulga teisi kompartei tippjuhte ( [[Vjatšeslav Molotov]],[[Lazar Kaganovitš]], Stanislav Kosior, Vlass Tšubar, Mendel Hatajevitš, Pjotr Postišev). ''Kohtuekspertiisiga tuvastati, et näljahädas hukkus [http://ria.ru/society/20100114/204446059.html#ixzz2sY0Mi9ED%20%20 3 941 000 inimest].''▼
 
▲13. jaanuaril 2010 [http://ria.ru/society/20100114/204446059.html#ixzz2sY0Mi9ED%20%20 mõistis [[Kiiev<nowiki>]]</nowiki>iKiievi apellatsioonikohus] 1932.–1933. aasta kuritegudes süüdi [[NLKP]] peasekretäri [[Jossif Stalin]]i ja hulga teisi komparteikommunistliku partei tippjuhte ( [[Vjatšeslav Molotov]], [[Lazar Kaganovitš]], Stanislav Kosior, Vlass Tšubar, Mendel Hatajevitš, Pjotr Postišev). ''Kohtuekspertiisiga tuvastati, et näljahädas hukkus [http://ria.ru/society/20100114/204446059.html#ixzz2sY0Mi9ED%20%20 3 941 000 inimest].''
''
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Holodomor"