Redaktsioon: 13. detsember 2015, kell 03:42 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust artiklist Ostsillaator tunneldioodil ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. märts 2018, kell 03:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
41. rida: ==Kristallostsillaatorid== {{Vaata\|~~Kristall-ostsillaator~~Kristallostsillaator}} Ostsillaatori tähtis omadus on võnkesageduse stabiilsus, mida väljendab resonantsisageduse kõikumise ulatus kesksageduse suhtes teatud ajavahemiku jooksul. Kõige olulisemaks stabiilsust mõjutatavaks teguriks on ümbrustemperatuur. [[Pilt:Pierce Quarz Oszillator.svg\|thumb\|right\| ~~Pierce’i~~Pierce'i ostsillaatoriga taktgeneraator]] LC-võnkeringiga ostsillaatoris jääb ebastabiilsus vahemikku 0,5‒1%. Kui on vaja suuremat stabiilsust, asendatakse ostsillaatoris LC-võnkering [[kvartsresonaator]]iga, mispuhul sageduse stabiilsus kasvab umbes 100-kordselt. Kvartskristallist resonaatori asemel kasutatakse laialdaselt palju odavamat, ent ka vähemstabiilset keraamilist resonaatorit. Niisuguse [[~~kristall-ostsillaator~~kristallostsillaator\|kristallresonaatori]] baasil on George W. Pierce (1872–1956) loonud lihtsa skeemiga ostsillaatori, mida võib vaadelda kui Colpittsi generaatori erikuju. ~~Pierce’i~~Pierce'i ostsillaator koos [[loogikalülitus]]tega on kasutusel [[taktgeneraator]]ina digitaallülitustes. Sellistes ostsillaatorites tavaliselt kasutatakse [[kvartskristall\|kvartskristalle]], kuna nende [[hüvetegur]] (''Q'') on väga kõrge ning kvartsi [[sagedus]] on stabiilne kindlas temperatuuri vahemikus. Praktikas, kus töö temparatuuride vahemik või sageduse tolerants on kriitilised parameetrid, pannakse kvartskristall korpusesse. 54. rida: ==Relaksatsiooni ostsillaatorid== [[Ostsillaator\|Ostsillaatorit]], mille võnkumised ei ole siinusekujulised, nimetatakse relaksatsiooni ostsillaatoriks. Relaksatsiooni ostsillaatoriga on võimalik saada saehambakujulisi võnkumisi, nelinurkseid võnkumisi ja pulsse. Väljundvõnkumiste kuju sõltub laadimise ajast. [[kondensaator\|Kondensaatorid]] ja [[induktiivpool\|induktiivpoolid]] nõuavad lõplikut aega laadimiseks. Seda aega nimetatakse [[ajakonstant\|ajakonstandiks]] ja arvutatakse: (R ∙ C) või (L / R). Relaksatsiooni ostsillaatorid jagunevad astabiilseteks, monostabiilseteks ja bistabiilseteks. Astabiilne ostsillaator tekitab võnkumisi ~~niikaua~~nii kaua, kuni saab toitepinget. Monostabiilne ja bistabiilne ~~ostsillaatorid~~ostsillaator vajavad lisaks toitepingele ~~vajavad~~ sisendsignaali (impulss- või siinusekujulised võnkumised), et tekitada väljundis võnkumisi.<ref name="test">Sylvester P. Gentile (1962), Basic theory and application of tunnel diodes, lk 189-190, lk 195-198, lk 210-211</ref> ==Viited== 62. rida: * [[Elektrongeneraator]] * [[Relaksatsioongeneraator]] * [[~~Kristall-ostsillaator~~Kristallostsillaator]] * [[Signaaligeneraator]] * [[Pingega tüüritav ostsillaator]] * [[~~Armstrong~~Armstrongi-Meissneri ostsillaator]] ==Välislingid== [http://www.tac.ee/~anur/korgsagedusg/ostsillaatori_tphimte.html Ostsillaator] [https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:d2xsxaLZvmEJ:www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0070/7.%2520loeng%2520-%2520Ostsillaatorid%2520IRO0070.pdf+ostsillaator&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShuMzUaxRoOT2v-hknCJzV-oFVaau70QsxBMLXp2_pRGVz2igZ_hyrhr7lssEd12qj_dzAkhLX71DQR3t8AiTWJ5QHmr2hclHtQ7T_E1l0G_8o4vFtI8n3drneH3ZfHfOPs9GI2&sig=AHIEtbQ0wBLruA9OyqvVkJUQyxGTs2qwhg Ostsillaatorid] *[http://www.elektronikpraxis.vogel.de/hardwareentwicklung/articles/168520 Pierce-Gate-Quarzoszillator]

Ostsillaator: erinevus redaktsioonide vahel