Paul Ariste: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 3975 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgis: Teksti peitmine
{{Teadlane
{{allikad}}
| pilt = <!-- kujul [[Pilt:Pildinimi.jpg|225px]] -->
[[Pilt:PaulAriste haud.JPG|thumb|Paul Ariste hauakivi Raadi kalmistul Tartus]]
| pildiallkiri =
'''Paul Ariste''' ([[1927]]. aastani '''Paul Berg'''; [[3. veebruar]] [[1905]] [[Rääbise]], [[Võtikvere vald]] ([[Torma kihelkond]]) – [[2. veebruar]] [[1990]] [[Tartu]]) oli [[eestlased|eesti]] keeleteadlane.
| sünniaeg = {{Sünniaeg|1905|2|3}}
| sünnikoht =
| surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1990|2|2|1905|2|3}}
| surmakoht = [[Tallinn]]
| elukoht = [[Tartu]]
| kodakondsus =
| rahvus =
| tegevusala = [[keeleteadus]]
| töökoht = [[Tartu ülikool]]
| haridus =
| alma_mater =
| tuntumad_tööd =
| tuntud_õpilased =
| autasud =
| abikaasa = [[Erna Ariste]]
| lapsed =
| allkiri = <!-- kujul [[Pilt:Pildinimi.svg|160px]] -->
| veebileht =
| märkused =
| muu =
}}
 
'''Paul Ariste''' ([[1927]]. aastani '''Paul Berg'''; [[3. veebruar]] [[1905]] [[Rääbise]], [[Võtikvere vald]] ([[Torma kihelkond]]) – [[2. veebruar]] [[1990]] [[TartuTallinn]]<ref name="härjasilm" />) oli [[eestlased|eesti]] keeleteadlane.
==Haridus==
*[[Tõikvere]] algkool
*[[1925]] [[Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium]]
*[[1925]]–[[1929]] [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]].
*[[1931]] kaitses Tartu ülikoolis [[magister|magistriväitekirja]] "Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles".
*[[1931]]–[[1933]] Tartu ülikooli stipendiaat [[Helsingi Ülikool|Helsingi]], [[Uppsala Ülikool|Uppsala]] ja [[Hamburgi Ülikool]]is.
*[[1939]] kaitses Tartu ülikoolis [[doktor]]iväitekirja "Hiiu murrete häälikud" (filoloogiadoktor).
 
==TöökohadElukäik==
===Lapsepõlv ja õpinguaastad===
*[[1925]]–[[1927]] [[Eesti Rahva Muuseum]]i Arhiivraamatukogu
Paul Ariste sündis 3. veebruaril 1905 Rääbisel. Tema vanemad olid [[Rääbise mõis]]a sepp Aleksander Berg ja Liisa Berg. Lapsepõlves elas ta mõnda aega [[Puurmani]]s.{{lisa viide}} Ta õppis [[Tõikvere]] külakoolis kuni 1916. aastani, mil pere kolis Tallinna. 1917. aastal alustas ta õpinguid Tallinna Nikolai I Gümnaasiumis ja lõpetas selle (kooli nimeks oli vahepeal saanud [[Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium]]) 1925. Keeltehuvilisena asus ta veel koolis käies õppima [[esperanto]]t.<ref name="pajusalu" /> Tema esimene publikatsioon oligi 1921. aastal ilmunud esperantokeelne artikkel "La livoj", milles ta kirjutas [[liivlased|liivlastest]].
*[[1927]]–[[1931]] [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]
*[[1933]]. aastast Tartu ülikooli (hiljem Tartu Riikliku Ülikooli) õppejõud
*[[1944]]–[[1946]] [[eesti keel]]e ja [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] kateedri juhataja
*[[1946]]–[[1977]] soome-ugri keelte kateedri juhataja, [[professor]] ([[1949]])
 
1925. aastal asus ta õppima [[Tartu ülikool]]i, mille lõpetas 1930. aastal. Ülikooliõpingute ajal astus ta [[EYS Veljesto]] liikmeks. Õpingute kõrvalt töötas Ariste aastatel 1925–1927 [[Eesti Rahva Muuseum]]i Arhiivraamatukogus ja 1927–1931 [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]is.
1937. aastal väitis Paul Ariste, et eesti keel pole veel kunagi olnud nii saksapärane kui siis<ref>Eesti keel saksastub? [[Rahvaleht]], 15. november 1937, nr. 135, lk. 3.</ref>.
 
1931. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis [[magister|magistriväitekirja]] teemal "Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles". 1931-1933 täiendas Ariste ennast Tartu ülikooli stipendiaadina [[Helsingi Ülikool|Helsingi]], [[Uppsala Ülikool|Uppsala]] ja [[Hamburgi Ülikool]]is. 1939. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis [[doktor]]iväitekirja "Hiiu murrete häälikud".
[[1940. aastad|1940. aastatel]] istus Ariste aastapäevad Nõukogude kinnipidamiskohas. See hirmutas teda ning muutis ta väliselt võimudele igati lojaalseks.
 
===Teadlaskarjääri algus ja sõja-aastad===
Paul Ariste meelisuurimisobjekt oli [[vadja keel]], samuti [[vadjalased|vadjalaste]] [[rahvaluule]] ja [[etnograafia]]. Tema uurimistöö temaatika oli siiski väga lai. Ta on avaldanud umbes 1300 teaduslikku tööd, sealhulgas umbes 50 raamatut.
Pärast õpinguid välisülikoolides sai Aristest 1933. aastal Tartu ülikooli õppejõud.
 
Ariste võttis sõna ka eesti keele arengut puudutavatel teemadel, näiteks leidis ta 1937. aastal, et keeleuuenduste käigus on liiga kergekäeliselt eesti keelde üle võetud tõlkelaene ja eriti just saksa keelest.<ref name="keeleuuendused" />
Ta õpetas soome-ugri keeli, [[üldkeeleteadus]]t, [[soome keel|soome]], [[rootsi keel|rootsi]], [[Läti keel|läti]], [[alamsaksa keel|alamsaksa]] ja [[esperanto keel|esperanto keelt]].
 
Sõja-aastatel jätkas Ariste Eestis oma teadlasetööd. [[Saksa okupatsioon]]i ajal oli esimest korda võimalik tutvuma minna [[vadjalased|vadjalaste]] asualadega, mis enne sõda olid olnud väljaspool Eesti piire. 1942. aastal kuuluski Ariste [[Eerik Laid]]i eestvedamisel toimunud ekspeditsiooni osaliste hulka. Väidetavalt olevat just siis saanud alguse tema suur kirg vadjalaste suhtes.<ref name="langemets" />
Paul Ariste rajas eesti [[fennougristika]]koolkonna ja õpetas välja palju [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvaste]] seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja kaitsja juhendaja.
 
===Elu Nõukogude perioodil===
Paul Ariste oli ka tuntud [[polüglott|polülingvist]]. Keele õppimist alustas ta alati selle keele [[foneetika]] põhjalikust tundmaõppimisest.
Aastatel [[1944]]–[[1946]] oli Ariste [[eesti keel]]e ja [[soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] kateedri juhataja, seejärel [[1946]]–[[1977]] soome-ugri keelte kateedri juhataja. 1949. aastal sai ta professoriks. Aastatel 1945-1946 oli ta umbes aasta vangistatud, mille järel muutus väliselt võimudele lojaalseks{{lisa viide}}. 1958. aastal püüti teda värvata ka KGB agentuurvõrku, ent ta keeldus sellest.<ref name="jürjo" /> Äraütlemine ei takistanud siiski tema edaspidist karjääri ja teadustegevust, samuti võimaldati tal korduvalt välismaale pääseda.
 
TaÜlikoolis õpetas Ariste soome-ugri keeli, [[üldkeeleteadus]]t, [[soome keel|soome]], [[rootsi keel|rootsi]], [[Läti keel|läti]], [[alamsaksa keel|alamsaksa]] ja [[esperanto keel|esperanto keelt]]. Ühtlasi rajas ta eesti [[fennougristika]]koolkonna ja õpetas välja palju [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvaste]] seast pärit keeleteadlasi. Ta oli üle kuuekümne väitekirja juhendaja.
Pärast seda, kui Ariste avastas, et sõna "manguma" on pärit [[mustlaskeel]]est, õppis ta selle keele ära ning kasutas seda oskust igal võimalusel. Mustlased hüüdsid teda valgeks mustlaseks.
 
[[Pilt:PaulAriste haud.JPG|thumb|Paul Ariste hauakivi Raadi kalmistul Tartus]]
==Isiklikku==
Ariste suri 2. veebruaril 1990. Kuna ta oli [[õigeusk]]lik, toimus tema ülikooli aulas aset leidnud ärasaatmine õigeusu kombe kohaselt.<ref name="härjasilm" /> Ta maeti Tartusse [[Raadi kalmistu]]le.
Paul Ariste sündis [[Rääbise mõis]]a sepa pojana.
 
==Teadustöö==
Ariste elas lapsepõlves lühikest aega [[Puurmani]]s.
Paul Ariste meelisuurimisobjekt oli [[vadja keel]], samuti [[vadjalased|vadjalaste]] [[rahvaluule]] ja [[etnograafia]]. Tema uurimistöö temaatika oli siiski väga lai. Ta on avaldanud umbes 1300 teaduslikku tööd, sealhulgas umbes 50 raamatut.
 
Esimest korda külastas Ariste vadjalaste asualasid [[Saksa okupatsioon]]i ajal 1942. aastal, ent tihedamalt hakkas ta sinna uurimisretki korraldama pärast sõda. Nende retkede käigus kujunesid tal välja kindlad [[keelejuht|keelejuhid]], kellele ta enim tähelepanu pööras. [[Madis Arukask]] on leidnud, et seetõttu jäid nii mõnedki potentsiaalsed informandid kõrvale.<ref name="arukask222223" />
Paul Ariste oli abielus [[Erna Ariste]]ga, kes valdas hästi läti keelt. Läti keelt Paul Ariste siiski ei julgenud rääkida, sest kartis hääldusega eksida.
 
Lisaks vadjalastele tegeles ta veel mitmete teiste teemadega. Ta on avaldanud umbes 1300 teaduslikku tööd, sealhulgas umbes 50 raamatut.
Paul Aristel oli väga kõrge hääl.
 
==Isiklikku==
===Perekond===
Paul Ariste abikaasa oli etnograaf [[Erna Ariste]], kes pärines Läti eestlaste perest.<ref name="salve168" />
 
===Iseloom===
Aristel oli soov igal aastal publikatsioonide arvu (ja muu poolest{{lisa viide}}) Tartu ülikooli õppejõudude seas esimene olla ja see tal ka õnnestus. Kurioosumina üritas ta alati ka palga maksmisel letis esimene olla, mistõttu läks ta kohale juba tükk aega enne kassa avamist{{lisa viide}}.
 
1936. aastal kinnitas Paul Ariste ajalehele [[Rahvaleht]], et on juba kooliajast olnud taimetoitlane, ehkki "olevat vahepeal mitu korda liha maitsnud".<ref name="taimetoitlus" />
Paul Ariste oli taimetoitlane<ref>"Mu suu pole surnuaed!" Rahvaleht, 17. juuni 1936, nr. 70, lk. 4.</ref>.
 
Ariste tundis üliõpilaste ja üldse inimeste vastu väga suurt huvi. Väidetavalt olevat ta tundnud 100 000 eesti inimest.
 
Ariste eelistas meessoost üliõpilasi, pidades neid võimekamateks. Fennougristikaüliõpilastele tegi ta vana kombe kohaselt kohvikus välja.
 
===Keelte õppimine===
Ariste oli [[õigeusk]]u ja maeti ka õigeusu kombe kohaselt.
Paul Ariste oli ka tuntud [[polüglott|polülingvist]]. Keele õppimist alustas ta alati selle keele [[foneetika]] põhjalikust tundmaõppimisest.
 
Pärast seda, kui Ariste avastas, et sõna "manguma" on pärit [[mustlaskeel]]est, õppis ta selle keele ära ning kasutas seda oskust igal võimalusel. Mustlased hüüdsid teda valgeks mustlaseks.
 
==TunnustusedTunnustus==
*[[1954]] [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] [[akadeemik]]
*[[1959]] ja [[1982]] Eesti NSV riiklik preemia
 
== Viited ==
{{Viited}}|2|allikad=
<ref name="pajusalu">Karl Pajusalu. [http://www.horisont.ee/node/2023 Üldrahvalikult tuntud ja tunnustatud] Horisont, nr 3, 2013.</ref>
<ref name="härjasilm">Raimu Hanson. [https://www.postimees.ee/1458011/paul-ariste-praadis-harjasilma-triikrauaga Paul Ariste praadis härjasilma triikrauaga] Postimees, 3. veebruar 2005.</ref>
<ref name="arukask222223">Madis Arukask. [https://www.folklore.ee/tagused/nr21/arukask.pdf Paul Ariste ürgvadjaluse kontseptsioon ja Oudekki Figurova] Mäetagused, nr 21, 2003, lk 222-230, siin lk 222-223.</ref>
<ref name="jürjo">Indrek Jürjo. Pagulus ja Nõukogude Eesti. Vaateid KGB, EKP ja VEKSA arhiividokumentide põhjal. Tartu 2014, lk 179.</ref>
Paul Ariste oli taimetoitlane<ref name="taimetoitlus">"Mu suu pole surnuaed!" - Rahvaleht, 17. juuni 1936, nr. 70, lk. 4.</ref>.
<ref name="keeleuuendused">Eesti keel saksastub? - Rahvaleht, 15. november 1937, lk 3.</ref>
<ref name="salve168">Kristi Salve. [https://www.folklore.ee/tagused/nr23/vepsa.pdf Paul Ariste ja vepsa rahvaluule] Mäetagused, nr 23, 2003, lk 167-184, siin lk 168.</ref>
<ref name="langemets">Andres Langemets. [http://www.sirp.ee/archive/2001/12.01.01/Film/film1-5.html Vadjamaa Aristeta] Sirp, 12. jaanuar 2001.</ref>
}}
 
== Välislingid ==
* {{ISIK|127}}
*[http://www.suri.ee/ab/is/eesti/ariste.html Info Paul Ariste kohta (koos fotoga)] endise Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse (SURI) kodulehel
*[http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/biblioserver/index2.php?id=94 Paul Ariste bibliograafia] (Tartu Ülikooli raamatukogu andmebaas)
* {{ISIK|127}}
 
{{JÄRJESTA:Ariste, Paul}}
116

muudatust