Vikipeedia

Pagulus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimetada}}
 
 
[[Pilt:An Aerial View of the Za'atri Refugee Camp.jpg|thumb|300px|[[Süüria kodusõda|Süüria kodusõja]] põgenikelaager. [[Jordaania]], 18. juuli 2013.]]
 
{{Suunamine|Põgenik}}
 
'''Pagulus''' ehk '''maapagu''' ehk '''eksiil''' on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist.
 
Põhjusteks võivad olla tagakiusamine (või hirm tagakiusamise ees) kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades riikidevahelisi piire.
 
Paguluses elavad inimesed on '''[[pagulane|pagulased]]''' (enne pagulusstaatuse kinnitamist varjupaigataotlejad).
'''Pagulane''' (inglise keeles ''refugee'') on [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] järgi inimene, kes põhjendatult kardab tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast, viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset, või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Pagulasseisundi konventsioon], RT II 1997, 6, 26</ref> Kuni pagulusstaatuse kinnitamiseni sihtriigi poolt on välismaalane '''varjupaigataotleja'''.
 
'''Keskkonnapõgenikud '''ehk '''keskkonnapagulased''' (inglise keeles ''environmental migrant'') on sunnitud lahkuma oma traditsioonilisest elukeskkonnast keskkonnaseisundi loodus- või inimtekkelise halvenemise või elulise loodusvara (nt vesi, viljakas pinnas) ammendumise tõttu. <ref>http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=125</ref> Looduslikud tingimused on näiteks üleujutused, tormid ([[Orkaan|orkaanid]]), maalihked ja -värinad, vulkaanipursked. Inimtekkelised on ulatuslikud keskkonnareostused, õnnetusjuhtumid ([[Tšornobõli katastroof]]).
 
'''Sisepõgenikud''' (inglise keeles ''internally displaced person'' – ''IDP'') lahkuvad kodudest, kuid ei välju koduriigi territooriumilt. Sisepõgenikke võib kodudest lahkuma sundida nii konfliktid ja inimõiguste rikkumised kui ka looduslikud tingimused ja katastroofid.
 
== Ajalugu ==
 
Ajalooliselt levis idee pühast varjupaigast ja inimestele kaitse pakkumisest juba [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Egiptus]]es. Keskajal võimaldasid inimestele [[asüül]]i kirikud. Rahvusvahelisele areenile kerkis paguluse probleem 20. sajandil. Pagulaste määratlemise vajadus tekkis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusel vajadusega eristada oma koduriigi kaitse kaotanud migrante teistest migrantidest.<ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[Rahvasteliit]] sõlmis mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mille alusel määrati pagulased erijuhtumite alusel kategooriatesse konkreetse päritoluriigi ja kodumaalt pagemise põhjuse järgi.<ref>https://www.politsei.ee/dotAsset/25136.pdf, UNCHR, Pagulasseisundi tuvastamise menetlus ja kriteeriumid</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusel tekkinud väga suured põgenikemassid tekitasid vajaduse uue ühese pagulasstaatuse määratluse järgi. [[1951]]. aastal võeti [[Genf]]is vastu [[ÜRO]] [[pagulasseisundi konventsioon]]. Konventsioon hõlmas inimesi, kes olid pagenud sündmustes, mis leidsid aset [[Euroopa]]s enne [[1. jaanuar]]i 1951. [[Dekolonisatsioon|Dekolonisatsiooni]]sündmuste tagajärjel tekkinud uued põgenemissituatsioonid paisutasid pagulusprobleemi ülemaailmseks.<ref name=":0">Adam Kuper, Jessica Kuper. ''The Social Science Encyclopedia'', New York: Taylor & Francis Group, 2010.</ref> [[1967]]. aastal lisati konventsioonile pagulasseisundi protokoll, millega laienes kehtivus ka väljapoole Euroopat ja mis tühistas 1951. aasta ajapiirangu.
 
== Statistika ==
 
[[Pilt:Kibativillagers.jpg|pisi|Pagulased [[Kongo DV]]-s|216x216px]]
 
=== Konfliktid ja vägivald ===
Hinnanguliselt on 2013. aasta seisuga maailmas 51,2 miljonit inimest, kes on olnud sunnitud oma kodust lahkuma tagakiusamise, konfliktide, vägivalla ja inimõiguste rikkumiste tõttu. 16,7 miljonit neist on pagulased, 33,3 miljonit sisepõgenikud ja 1,2 miljonit inimest varjupaigataotlejad.<ref name="UNCHR">[http://www.unhcr.org/5399a14f9.html, UNCHR, Global Trends 2013]</ref> 2013. aastal lisandus 10,7 miljonit uut indiviidi: 8,2 miljonit sisepõgenikku ja 2,5 miljonit värsket pagulast. Regiooniti on kõige rohkem sundlahkujaid Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ning Sahara-taguses Aafrikas. Võrreldes 2012. aastaga on põgenike arv kasvanud 6 miljoni inimese võrra. Suure kasvu põhjuseks on Süüria kodusõda. Suur hulk inimesi on viimasel ajal sunnitud ümber asuma Aafrikas, eelkõige [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], ja 2013. aasta teises pooles ka [[Lõuna-Sudaan]]is. Kõige rohkem pagulasi elab [[Pakistan]]is, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Liibanon]]is. Kõige rohkem pagulasi on põgenenud [[Afganistan]]ist, [[Süüria]]st ja [[Somaalia]]st. 86% pagulastest elab arengumaades.<ref name="UNCHR" />
 
{|
|- valign=top
|
{|class="wikitable sortable"
|-
|'''Pagulaste sihtriigid'''
|'''Pagulaste arv''' <ref name="UNCHR" />
|-
|[[Pakistan]]
|1 616 500
|-
|[[Iraan]]
|857 400
|-
|[[Liibanon]]
|856 500
|-
|[[Jordaania]]
|641 900
|-
|[[Türgi]]
|609 900
|-
|[[Keenia]]
|534 900
|-
|[[Tšaad]]
|434 500
|-
|[[Etioopia]]
|433 900
|-
|[[Hiina]]
|301 000
|-
|[[USA]]
|236 600
|-
|}
 
|
{|class="wikitable sortable"
|-
|-
|'''Pagulaste lähteriigid'''
|'''Pagulaste arv''' <ref name="UNCHR" />
|-
|[[Afganistan]]||2 556 600
|-
|[[Süüria]]||2 468 400
|-
|[[Somaalia]] ||1 121 700
|-
|[[Sudaan]]||649 300
|-
|[[Kongo]] ||499 500
|-
|[[Myanmar]]||479 600
|-
|[[Iraak]] ||401 400
|-
|[[Colombia]]||396 600
|-
|[[Vietnam]] ||314 100
|-
|[[Eritrea]]||308 000
|}
 
|
{| class="sortable wikitable"
|-
!rowspan=1|Riik|| colspan="2" |Pagulasi 1000 elaniku kohta <ref name="UNCHR" />
|-
|[[Liibanon]]||178
|-
|[[Jordaania]]||88
|-
|[[Tšaad]]||34
|-
|[[Mauritaania]]
|24
|-
|[[Malta]]
|23
|-
|[[Djibouti]]
|23
|-
|[[Lõuna-Sudaan]]
|20
|-
|[[Montenegro]]
|14
|-
|[[Libeeria]]
|12
|-
|[[Keenia]]
|12
|}
 
|
{| class="sortable wikitable"
|-
!rowspan=1|Riik||colspan=2|Sisepõgenike arv <ref name="UNCHR" />
|-
|[[Süüria]]||6 520 800
|-
|[[Colombia]]||5 368 100
|-
|[[Kongo]]||2 963 800
|-
|[[Sudaan]]
|1 873 300
|-
|[[Somaalia]]
|1 113 000
|-
|[[Iraak]]
|954 100
|-
|[[Kesk-Aafrika Vabariik]]
|894 400
|-
|[[Pakistan]]
|747 500
|-
|[[Afganistan]]
|631 300
|-
|[[Aserbaidžaan]]
|609 000
|}
 
|
{| class="sortable wikitable"
|-
!rowspan=1|Riik|| colspan="2" |Varjupaiga taotlusi 2013 a. <ref name="UNCHR" />
|-
|[[Saksamaa]]||109 600
|-
|[[USA]]||84 400
|-
|[[LAV]]||70 000
|-
|[[Prantsusmaa]]
|60 200
|-
|[[Rootsi]]
|54 300
|-
|[[Malaisia]]
|53 600
|-
|[[Türgi]]
|44 800
|}
|}[[Pilt:Katrina-new-orleans-flooding3-2005.jpg|thumb|[[Orkaan Katrina]] tõttu üleujutatud [[New Orleans]]ist lahkus enamus linna 484 000 elanikust.|204x204px]]
 
=== Looduslikud tingimused ===
Suuri ja mastaapseid sündmusi tuleb ette harva ja ebaregulaarselt, kuid nende esinemisega kaasnevad suurte inimhulkade liikumised. Enim ja suurimaid inimeste sundümberasumisi põhjustavad üleujutused, tormid ja maavärinad. [[Loodusõnnetus|Loodusõnnetuste]] tagajärjel on aastatel 2008–2013 pidanud kodud jätma keskmiselt 27 miljonit inimest.<ref name=":1">http://www.internal-displacement.org/assets/publications/2014/201409-global-estimates2.pdf, Global Estimates 2014, People displaced by disasters Vaadatud 30.01.15</ref> 2013. aastal pidi maailmas ümber asuma hinnanguliselt 22 miljonit inimest.<ref name=":1" /> Regiooniti on olnud enim mõjutatud Aasia ja Vaikse ookeani ning Lõuna-Aasia, kus rahvastiku tihedus on väga suur.
 
== Pagulased Eestis ==
 
[[Pagulasseadus]] võeti Eestis vastu [[1997]]. aastal, kui riik liitus 1951. aasta [[Pagulasseisundi konventsioon|ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga]].
 
Eesti on üks väiksema pagulaste arvuga riike Euroopas. 1997. aastast 2014. aastani on Eestile esitatud kokku 615 varjupaigataotlust.<ref name="Politsei">[http://www.politsei.ee/dotAsset/218156.pdf Varjupaigataotlejad kodakondsuse järgi 1997-2014 (N=615)] www.politsei.ee (vaadatud 27.01.2015)</ref> Näiteks [[Soome]]s esitatakse taotlusi aastas üle 3000.<ref name="pagulasabi">[http://www.pagulasabi.ee/pagulased-eestis Eesti Pagulasabi: Pagulased Eestis] www.pagulasabi.ee (vaadatud 27.01.2015)</ref> Eesti varjupaigataotlejad pärinevad peamiselt [[Vene Föderatsioon]]ist (75), [[Gruusia]]st (67), [[Ukraina]]st (61), [[Süüria]]st (37), [[Afganistan]]ist (36), [[Vietnam]]ist (30), [[Iraak|Iraagist]] (26), [[Valgevene|Valgevenest]] (26), [[Sudaan]]ist (26), [[Türgi]]st (23), [[Pakistan]]ist (20) ja [[Armeenia]]st (17).<ref name="Politsei" />
 
Viimasel viiel aastal on varjupaigataotluste arv viiekordistunud: kui 2010. aastal esitati Eestile 33 varjupaigataotlust, 2011. aastal 67, 2012. aastal 77, siis 2013. aastal esitati Eestile juba 97 varjupaigataotlust ja 2014. aastal 157.<ref name="Politsei" /> 2014. aastal anti pagulasstaatus 20 asüülitaotlejale.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/86b96361-ed48-4570-962a-d14f4ee51b98 Eestist sai eelmisel aastal varjupaiga 20 välismaalast] uudised.err.ee (vaadatud 28.01.2015)</ref> Varjupaiga taotlemise ajal peavad pagulased üldjuhul elama [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]]es, mis asub [[Lääne-Virumaa]]l [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] külas.<ref>[http://epl.delfi.ee/news/eesti/vao-kula-vaike-maarjas-on-eilsest-uheksa-rahvuse-vorra-rikkam?id=67693015 Vao küla Väike-Maarjas on eilsest üheksa rahvuse võrra rikkam] Eesti Päevaleht, 28. jaanuar 2014 (vaadatud 28.01.2015).</ref>
 
1997. aastast 2014. aastani on Eesti andnud pagulasstaatuse või täiendava kaitse kokku 94 inimesele.<ref name="Politsei" />
 
== Organisatsioonid ==
Järgnevalt on loetletud organisatsioonid, kes tegelevad pagulastega maailmas ja Eestis.
 
===== ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet =====
[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]] ('''UNHCR'''), tuntud ka kui [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i Pagulaste Amet, on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada [[Pagulane|pagulasi]], kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule [[Repatrieerumine|repatrieerumisele]], kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub [[Šveits]]is [[Genf]]is. Amet on [[ÜRO Arenguprogramm]]i liige.<ref>[http://www.undg.org/index.cfm?P=13 UNDG Members]. Undg.org. (vaadatud 2014-11-29)</ref>
 
==== Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ====
 
[[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee]] ('''ICRC''') on vanim [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] liikumise alla kuuluv organisatsioon. Selle ülesanneteks on kaitsta sõja ja konflikti piirkondades kannatanuid. Kuigi Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel puudub otsene mandaat pakkuda kaitset pagulastele on organisatsioon teatavates piirkondades põgenikke aidanud.<ref>http://www.hrea.org/index.php?doc_id=418 (vaadatud 2014-11-28)</ref>
 
==== Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu ====
 
[[Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu]] ('''ECRE''') on üleeuroopaline mittetulundusühingute liit, mille eesmärk on pagulaste, asüülitaotlejate ja ümberpaigutatud inimeste õiguste edendamine ja kaitse.<ref>http://www.ecre.org/about/this-is-ecre/about-us.html (vaadatud 2014-11-29)</ref>
 
==== Eesti Pagulasabi MTÜ ====
 
[[Eesti Pagulasabi]] (''Estonian Refugee Council'') tegeleb pagulaste abistamisega, aidates neil leida Eestis elukohta ja tööd. Ühing aitab varjupaigataotlejaid, kogub humanitaarabi ja teavitab üldsust.<ref>http://www.pagulasabi.ee/kes-me-oleme (vaadatud 2014-11-29)</ref>
 
== Eestlased paguluses ==
{{Vaata|Suur põgenemine}}
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toimus suurim põgenemislaine eesti rahva ajaloos. [[Kolmas Riik|Saksamaa]] mobilisatsiooniähvardus ja [[Punaarmee]] pealetung idarindel sundis noori mehi pagema [[Soome]] ja [[Rootsi]]. Tõeline [[suur põgenemine]] algas [[1944]]. aasta sügisel, kui [[Nõukogude Liit]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupeeris]] taas [[Eesti]]. Rootsi oli kõige ihaldatum põgenemispaik oma neutraalsuse ja jõukuse tõttu. 1. aprilliks 1945 arvatakse olevat Rootsi saabunud 26 000 – 27 000 eestlast<ref>Bernard Kangro. ''Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis'', Lund, 1943.</ref>. Teine suur põgenikelaine moodustus inimestest, kes ei leidnud võimalust pageda laevade või paatidega Rootsi. Nad evakueerusid koos taganevate sakslastega Saksamaale. Pagulaste endi andmeil oli 1. oktoobriks 1946 [[Saksamaa 1945–1949|Saksamaa]] läänetsoonide põgenikelaagris 31 221 eestlast<ref>''Eesti saatusaastad 1945-1960'', Stockholm, 1966.</ref><ref>Indrek Jürjo. ''Pagulus ja Nõukogude Eesti'', Tammeraamat, 2014.</ref>
 
== Video ==
[https://www.youtube.com/watch?v=yaJDpRg7w74 Pagulased kõverpeeglis] IOM Eesti esindus 2012. (Filmis selgitatakse paguluse tausta ning räägitakse põgenikest, varjupaigataotlejatest ja pagulastest Eestis).
 
== Vaata ka ==
*[[Pagulane]]
 
*[[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet]]
*[[Poliitiline varjupaik]]
 
233. rida ⟶ 19. rida:
 
== Välislingid ==
*[https://www.youtube.com/watch?v=yaJDpRg7w74 Pagulased kõverpeeglis] IOM Eesti esindus 2012. (Filmis selgitatakse paguluse tausta ning räägitakse põgenikest, varjupaigataotlejatest ja pagulastest Eestis).
 
*[http://www.piireyletades.org/factualweb/ee/2.3/articles/Who_is_refugee.html UNHCR "Piire ületades": Kes on pagulane?]
*[http://www.pagulasabi.ee/ MTÜ Eesti Pagulasabi]
*[http://www.pagulane.ee/ Pagulase teekond]
*[http://www.unhcr.org/cgi-bin/texis/vtx/home UNHCR The UN Refugee Agency]
*[http://www.ecre.org/ ECRE The European Council on Refugees and Exiles]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pagulus"