Erinevus lehekülje "Leo Leesment" redaktsioonide vahel

 
== Elukäik ==
Leesment oli aastatel 1918–1920 [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ja aastatel 1920–1921 Tallinna Merekindluste ohvitser [[Aegna]]l. 1921. aastal astus ta vabakuulajana [[Tartu ülikool]]i. Lõpetanud järgmisel aastal eksternina [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, sai tast [[Tartu ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] üliõpilane.<ref name="Piirimäe 2007" /> Aastal 1926 sai õigusteaduse magistriks ja aastal 1931 doktoriks. Aastatel 1925–1932 oli ta Tartu ülikooli teaduslik stipendiaat kodumaal, [[Austria]]s ja [[Prantsusmaa]]l. 1928. aastal sai ta Tartu ülikooli õppejõuks, 1934. aastal Eestimaa õiguse eradotsendiks ning 1935. aastal tsiviilõiguse dotsendiks ja 1938. aastal erakorraliseks professoriks.<ref name="EBLTK" /> 1934. aastal oli ta Tartu [[Konstantin Päts]]i Riigivanemaks valimise komitee juhatuse liige<ref>Uusi K. Pätsi komiteesid. Vaba Maa, 3. märts 1934, nr. 52, lk. 1.</ref>. 1941. aastal oli ta Tartu [[Kultuuri- ja Kunstikaitse Komisjon]]i esimees.
 
Maailmasõja ajal sai ta kriminaalõiguse professoriks, kuid kaotas koha sõja lõppedes. 1950. aastal pidi ta loobuma ka dotsendikohast.<ref name="Rand 2002" /> Seoses võimude kavaga kõrvaldada rahvuslik haritlaskond, arreteeriti Leesment 1951. aasta aprillis ja 1956. aasta juunini oli ta Irkutski oblastis [[Tšunski rajoon]]is vangilaagris.<ref name="Piirimäe 2007" /> Vabanemise järel sai ta ülikoolis vanemlaborandi koha ja õppeülesandena juhendas esimese kursuse üliõpilasi, kuni surmani oli selles staatuses TRÜ riigi- ja õiguse ajaloo ja -teooria kateedris ning 1957. aastast töötas [[Tartu ülikooli raamatukogu|ülikooli raamatukogus]]. Järgmisel aastal sai Leesment vastavatud käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna juhatajaks, selles ametis oli ta 1965. aastani.<ref name="Rand 2002" /> Alates 1977. aastast oli Leo Leesment õigusajaloo dotsent.<ref>Leo Leesment. Tartu ülikooli õigusteaduskond 1802-1918. [[Nõukogude Õigus]] 1977, nr 6</ref>
Anonüümne kasutaja