Redaktsioon: 10. veebruar 2018, kell 04:11 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 526 muudatust P William Tell > Wilhelm Tell Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. märts 2018, kell 12:34 redigeeri eemalda 193.40.224.115 (arutelu) →‎Kultivarid Märgised: Korduvad tähemärgid Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
25. rida: Looduslike õunapuuliikide kultiveerimine toimus lihtsa selekteerimismeetodiga. Metsikute liikide maitsvamatest õuntest saadud [[seemned]] külvati kodule lähemale. Kuid nendest kasvanud puud paraku väga sageli enam maitsvaid vilju ei kandnud. Alles õunapuude [[vääristamine\|vääristamise]] äraõppimisega suutis inimene maitsvamate õunadega õunapuid paljundada.<ref name="maailm"/> Esimesed andmed õunapuude kultiveerimisest Anatoolias ja [[Mesopotaamia]] põhjaosas pärinevad teisest aastatuhandest eKr. Hiinat ja Väike-Aasiat ühendavate pikkade [[kaubatee]]de kasutuselevõtmisel (kõige varem 3500 eKr) võtsid kaupmehed kaasa nii värskeid kui ka kuivatatud õunu, mis võimaldas mitmete õunapuuliikide levimist. Kaubateede kasutamine võimaldas areneda ka tänapäeval laialdaselt levitatud [[hübriid]]sel aed-õunapuul (''M. domestica''), kelle kõige tähtsam esivanem on tõenäoliselt Kesk-Aasias kasvav Sieversi õunapuu. Arvatavalt andsid oma osa ka ida pool kasvavad [[ploomilehine õunapuu]] (''Malus × prunifolia''), [[ida-mariõunapuu]] (''M. baccata''), [[mandžuuria mariõunapuu]] (''M. baccata'') ja [[toringo õunapuu]] (''M. toringo''). Läänesuunalisel hübridiseerumisel andsid oletatavalt oma panuse ka mets-~~õunapuu~~õuKreeka [[filosoof]] [[Teofrastus]] (umbes 320 eKr) kirjeldas õunapuude [[pookimine\|pookimist]] ja ~~ida~~hooldamist. Rooma impeeriumi ajal levitati kodustatud aed-~~õunapuu~~õunapuud Euroopa lääne- ja põhjossa. [[Plinius Vanem]]a ajal (1. sajand pKr) oli õuntel roomlaste köögis ja [[meditsiin]]is tähtis koht.<ref name="apples" /> Teadaolevalt tegelesid õunapuude kasvatamisega [[hetiidid]]. Aja jooksul levitati õunapuid kogu Mesopotaamiasse ja [[Egiptus\|Egiptusse]]. 13. sajandil eKr, [[Ramses II]] ajal, hakati õunapuid kasvatama [[Niilus]]e [[delta]]s. [[Ramses III]] jagas õuntega täidetud korve [[Teeba (Egiptus)\|Teeba]] [[preester\|preestritele]].<ref name="antiq"/> Aastaks 500 eKr kultiveeriti õunapuid kogu [[Pärsia impeerium]]is, mida tõendavad selle perioodi mitmed kirjalikud allikad. Kui [[Aleksander Suur]] 4. sajandil eKr Pärsia vallutas, levitati õunu Kreekasse ja sealt järk-järgult kogu Euroopasse. Kreeka [[filosoof]] [[Teofrastus]] (umbes 320 eKr) kirjeldas õunapuude [[pookimine\|pookimist]] ja hooldamist. Rooma impeeriumi ajal levitati kodustatud aed-õunapuud Euroopa lääne- ja põhjossa. [[Plinius Vanem]]a ajal (1. sajand pKr) oli õuntel roomlaste köögis ja [[meditsiin]]is tähtis koht.<ref name="apples"/> [[Keskaeg\|Keskajal]] kasvatati ja aretati õunapuid peamiselt [[klooster\|kloostrite]] aedades. Maitsvamate õunte tõttu tõrjusid aed-õunapuu viljad järk-järgult inimeste ([[keldid]], [[gallialased]], [[skandinaavlased]] jt [[Põhja-Euroopa]] rahvad) toidulaualt välja looduslike õunapuuliikide viljad, mida tarbiti tol ajal peamiselt kuivatatult ja keedetult ning millest valmistati siidrit.<ref name="apples"/> [[Ida-Aasia\|Ida-]] ja [[Kagu-Aasia]]s tarbisid inimesed kahe tuhande aasta jooksul peamiselt kultiveeritud hübriidse [[aasia õunapuu]] (''M. × asiatica'') vilju, kuni aed-õunapuu sai kõige populaarsemaks 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.<ref name="apples"/> lolllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll == Kultivarid ==

Õun: erinevus redaktsioonide vahel