Vallamaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
25. rida:
[[Fail:Vana-Põltsamaa vallamaja.jpg|pisi|1931-1932 ehitatud Vana-Põltsamaa vallamaja, arhitekt Nikolai Thamm (jun)]]
Eesti Vabariigi tekkega võeti 1918 vallakohtuilt tsiviil- ja kriminaalkohtu funktsioonid ning nad jäid tegutsema üksnes eestkoste- ja hooldusasju käsitlevate vaeslastekohtuina. 1920. aastate algul taasiseseisvus mitu talurahvaasjade komissaride poolt sundliidetud valda, mistõttu kohandati vallamajadeks varem muud funktsiooni täitnud ehitised: mõisahooned, kõrtsid, postijaamad ning elamud.
1930. aastatel võeti ette vallamajade ulatuslik moderniseerimine: kasvanud ametkond vajas eluruume ning muutusid ka omavalitsuste funktsioonid. Vallamajadesse oli vaja paigutada kabinetid vallavanemale ning perekonnaseisuametnikule, leida ruumid postiagentuurile[[postiagentuur]]ile ja telefoni kõnepunktile, ehitada tulekindlad arhiiviruumid. Selleks ehitati tavaliselt välja hoonete kasutuseta olnud katusealused ja lisati mansard- või täiskorrused. Päris uusi vallamaju ehitati kahe maailmasõja vahel suhteliselt vähe – kõigest paarkümmend. Erinevalt tsaariajast, mil hoonete plaanid tegid peamiselt ehitusmeistrid, kasutati nüüd professionaalsete inseneride või arhitektide tehtud projekte.
[[Fail:Puurmani (Kursi) vallamaja.jpg|pisi|1938. aasta vallamajade arhitektuurivõistluse võidutöö alusel 1939-1940 ehitatud Puurmani vallamaja]]
1938 viidi Eestis läbi ulatuslik vallareform, mille käigus vähendati oluliselt nende arvu – 1. aprilli 1939 seisuga jäi alles 248 valda. Samal aastal korraldas Maaomavalitsuste liit riigi toetusel arhitektuurivõistluse eeskujulike vallamajade ehituskavandite saamiseks, kuna valdav osa vallamaju ei rahuldanud uue aja nõudmisi. Võistlusel anti välja 5 auhinda ja 3 ostupreemiat. Auhinnatud projektide alusel jõuti ehitada üks vallamaja, milleks oli arhitektide Artur Jürvetsoni ja Johannes Pikkovi võidutöö järgi 1939-1940 ehitatud Puurmani (Kursi) vallamaja.